Roger Federeril jäi tänavu Wimbledoni võidust ja karjääri 18. suure slämmi tiitlist pisut puudu, küll aga lisas Novak Djokovic auhinnakappi järjekordse, seitsmenda suure trofee. Djokovic ja Rafael Nadal, kes võitnud 14 suurturniiri, ihkavad Federeri rekordi – enim suure slämmi turniiride võite meeste üksikmängus – üle lüüa ning on selleks ka võimelised. Spordis on aga saavutusi, mida ületada pole võimalik.
Siinkohal jäävad vaatluse alt välja üksikalade purustamatud rekordid, nagu Florence Griffith-Joyneri 10,49 naiste 100 meetri jooksus või 600 silma laskmisharjutuses 60 lasku lamades.
• Austraallanna Margaret Court on võitnud tennise suure slämmi turniiridelt 62 tiitlit: 24 üksikmängus, 19 paarismängus ja 19 segapaarismängus. Courtile sai kõige lähemale tšehhitar Martina Navratilova 59 võiduga (18-31-10), sealtmaalt tuleb juba tükk tühja maad. Rekord on purustamatu ainuüksi seepärast, et tänapäeval tipptennisistid paarismängudes eriti ei osale. Tegevmängijatest on kõige enam suurturniiride võite – 32 – Serena Williamsil (17-13-2), meestest Bob Bryanil (0-15-7).
• Tšehhi-Austria jalgpallur Josef Bican, kes mänginud ka mõlema riigi koondises, on löönud 1,59 väravat mängu kohta – 918 kohtumist, 1468 tabamust aastatel 1928–1955. Cristiano Ronaldol, Lionel Messil ja teistel pole midagi kõrvale panna.
• Prantslane Just Fontaine lõi 1958. aasta jalgpalli MMil 13 väravat. Pärast seda on kõige lähemale pääsenud sakslane Gerd Müller, kes sahistas 1970. aastal võrku kümme korda. Kahel viimasel MMil võideti Kuldne Jalgpallisaabas viie väravaga, tänavusel turniiril on kolumbialane James Rodriguez kirja saanud kuus tabamust.
• USA ujujal Michel Phelpsil on auhinnakapis 18 olümpiakulda. Ainus, kes võib selle rekordi purustada, on Phelps ise, kui ta kavatseb karjääri jätkata. Järgmised ses arvestuses on üheksa kullaga. Tegevsportlastest kuulub Norra laskesuusatajale Ole Einar Bjørndalenile kaheksa kirkaimat medalit.
• Edwin Moses, USA 400 meetri tõkkejooksja, võitis üheksa aasta, üheksa nädala ja üheksa päeva jooksul 122 võistlust järjest.
• Venemaa vägilast, kreeka-rooma maadlejat Aleksandr Karelinit võib pidada läbi aegade domineerivaimaks atleediks omal alal. Ta püsis kaotuseta kuraditosin aastat, võites raskekaalus kolm olümpiakulda, üheksa MM- ja 13 EM-tiitlit. Kusjuures viimase kuue võiduaasta jooksul ei saanud keegi temaga maadeldes ainsatki punkti.
• USA golfimängija Jack Nicklause 18 suurturniiri võitu peeti ületamatuks, kuni lavale ilmus Tiger Woods. Kui tumedanahaline nooruk oli esimese kuue profiaastaga kogunud auhinnakappi kaheksa suurt karikat, teatas isegi Nicklaus, et tema rekord ei püsi kaua. Ent Woodsi hoog rauges: ta sai lisaks veel kuus esikohta, ent viimased kuus aastat pole võite tulnud. Kui Woods ei suuda, ei suuda keegi.
• Kanada hokiäss Wayne Gretzky sai NHLis karjääri jooksul kirja 2857 resultatiivsuspunkti (värav või sööt). Arvestades, et kõigi aegade edetabelis teisel kohal paikneval Mark Messieril on 970 punkti vähem, võib öelda, et mitte keegi mitte üheski hokiliigas ei purusta Gretzky tippmarki.
• Ameerika pesapallur Cal Ripken mängis profiliigas MLB 2632 järjestikuses kohtumises ehk jooksis enam kui 16 aasta jooksul (MLB põhihooajal mängitakse 162 mängu) aina platsile, teenides hüüdnimeks Iron Man.
• Ja lõpetuseks: omapärane ja löömatu rekord kuulub ka Eesti kreeka-rooma maadlejale Johannes Kotkale – ta oli 28 aastat järjepanu valitsev Euroopa meister. Nimelt krooniti Kotkas 1939. aastal Oslos vana maailma tšempioniks raskekaalus. Teise ilmasõja ajal EMi ei peetud, jätkati alles 1966. aastal, kuid siis 51-aastane Kotkas enam tiitlit kaitsma mõistagi ei läinud.