Eestist on saamas korvpalli Balti liiga kõige osavõtjaterohkem riik. Uuel hooajal kuulub liigasse 21 meeskonda, kellest kolmandik ehk seitse on Eestist. Ja kuigi uut hooaega puudutavad esialgsed otsused on liiga juhtkonna tasemel tehtud, ei saa kõik lõplikult selgeks enne, kui on paigas ka Ühisliigas osalevate klubide nimekiri ja turniiri süsteem.
«Leedu klubide suhtes pole asjad veel päris paigas, kuid loodame, et esmaspäevaks saab kõik selgeks,» sõnas Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi.
Mulluse hooaja kolm paremat ehk Šiauliai, Ventspils ja Tartu Rock saavad otse paigutuse play-off’i, ülejäänud 18 meeskonda jagatakse kolme kuueliikmelisse alagruppi, kust neli paremat ja ka parim viienda koha meeskond saavad õiguse osaleda kohamängudel.
Lisaks seitsmele Eesti klubile on Balti liigasse registreerunud kuus klubi Lätist ja Leedust ning üks võistkond Soomest ja uue tulijana ka Venemaalt. Idanaabreid esindab liigas Moskva Dinamo, kes ilmselt peab enamiku oma mänge Baltikumis. Kui aga mõnda vastast võõrustatakse Venemaa pealinnas, maksab Dinamo ka küllasõitva tiimi kulud.
Kunagine Venemaa suurklubi kuulub sealsesse Superliigasse, kus mängivad need meeskonnad, kes Ühisliigasse ei mahu. Mullu saadi selles seltskonnas 14 osaleja hulgas 6. koht.
Läti parimatest meeskondadest jääb Balti liigast kõrvale Riia VEF. Puudu on ka Leedu teravaim tipp, kuid osalevad meeskonnad pakuvad eestlastele ilmselt väärilist konkurentsi. Leedu korvpalliportaal krepsinis.net kirjutab, et korvpalli tippriigist mängivad Balti liigas Utena Juventus, Prienai, Pasvalio Pieno žvaigždes, Panevežys, KedainiaNevezis ja otse play-off’i pääsenud Šiauliai.
Samas soovisid Panevežys ja Kedainiai osaleda ka Ühisliiga turniiril. Mäletatavasti loositi Leedu meeskonnad seal juba alagruppidesse, kuid nädal tagasi otsustati Leedus, et koduses liigas mängitakse neli ringi, ning seepeale teatasid leedulased, et nad ei jõua Ühisliigas osaleda.
Leedu klubide ümber segadust jagub, kuna Valdmaa sõnul soovivad kolm selle riigi meeskonda siiski Ühisliigas mängida. Leedulaste au ja uhkus Kaunase Žalgiris loobus Ühisliigast juba mullu ning liigasse ihkajate hulka ei kuulu ka tänavu Euroliigas osalev Klaipeda Neptunas ja Vilniuse Lietuvos Rytas. Seega on tegemist just Leedu teise ešeloni tiimidega.
Balti liiga juhi Romualdas Brazauskase sõnul ei tohiks aga Ühisliiga otsused Leedu meeskondade Balti liigas osalemist mõjutada.
«Kuus Leedu klubi on esitanud avalduse Balti liigas mängimiseks ja meil pole mingit põhjust nendega mitte arvestada. Vajadusel oleme valmis Ühisliigaga seonduvaid küsimusi arutama, kuid praegu lähtume klubide sooviavaldustest,» vahendas Leedu meedia Brazauskase sõnu.
Balti liiga juhi teada on seoses Ühisliigaga lahtine ka Kalevi osalemine, kuid Valdmaa sõnul on nad praeguse seisuga valmis mängima kolmes liigas. «Kui Ühisliigas mängime põhihooajal 30 mängu, lisaks kaks ringi Eesti meistriliigas, siis Balti liigas jõuame pidada ka Balti liiga maksimaalsed 18 kohtumist,» leidis Valdmaa, kelle sõnul kaldub Ühisliiga hoopis 14 või 16 meeskonnaga kaheringilise põhiturniiri korraldamise suunas. See aga tähendaks ilmselt Leedu klubide väljajätmist.
Tegelikult tekitas Leedu klubide ümber toimuv Valdmaas hämmeldust. «Ühisliiga koosolekul olid nad kõik valmis mängima. Seal viibis ka Leedu liiga juht, seega oli ju kõik teada… miks nad ei võinud siis oma koduliiga asju varem otsustada,» rääkis ta.
Kuhi möönis, et ilmselt võimaldataksegi Kalevil ja Rockil mängida koduliigas vaid kaks ringi. «See puudutab meeskondi, kes lisaks Eesti meistrivõistlustele osalevad vähemalt kahes välissarjas,» märkis ta, rõhutades samas, et tegemist pole veel kinnitatud variandiga. Rocki jaoks oleks Balti liiga kõrval teine välissari EuroChallenge Cup.