2016. aasta jalgpalli EM-valiksarja 1:0 võiduga Sloveenia üle alustanud Eesti koondise ridades tõusis selles matšis üheks võtmemängijaks vanameister Joel Lindpere. Varasemalt seljaprobleemidega hädas olnud poolkaitsjat kimbutasid kevadel puusa- ja näovigastus ning puukborrelioos. Kuigi osa hädadest annab ennast ikka tunda, on Lindpere pideva tööga ajanud end aina paremasse mänguvormi.
«Eks tervisega ole pidevalt jamad, kuid näen ka kogu aeg vaeva, et olla mänguvalmis. Põhimure on ikka selja ja puusaga. Nägu on pärast operatsiooni heas seisus, selle koha pealt on ainult head märgid,» rääkis Lindpere teda vaevavatest muredest. «Hädad tulevad rohkem välja lennukiga lendamise või hotellis ööbimise järel.»
Kui vahepealsetel aastatel mängis Lindpere pikalt USAs ja ette tuli palju pikki lennureise, siis Tšehhi kõrgliigas Ostrava Baniku ridades mängides on tema hinnangul olukord parem: «Need lühikesed lennud on nagu bussisõit, ei ole hullu!»
Kaks tundi harjutusi päevas
Poolkaitsja sõnul kulub tal iga päev umbes kaks tundi eriharjutuste tegemiseks. «Pean ise oma tervise eest väga palju hoolitsema ning kogu aeg tuleb lisavarustust kaasas kanda – harjutuste tegemiseks vajalikud rullid ja pallid on alati kaasas. Lisaks tegelevad ka füsioterapeudid minuga pidevalt. Ilma ravita enam ei saakski. Alles kolmapäeval käisin näiteks nõelravis,» avaldas ta.
«Koondisemängude perioodil oli lõpuks nii, et kümne öö jooksul magasin viies erinevas voodis – see ei ole mulle kõige parem,» sõnas Lindpere. «Kõik see toob ikka pähe mõtteid, et milleks? Samas on viimased nädalad ja päevad andnud lisatõuke ja -motivatsiooni. Oleksin ainult noorem,» muigas 32-aastane poolkaitsja.
Nii tunnistaski poolkaitsja, et vahepealne vigastuspaus tekitas temas suure mängunälja ja eriti mõnusalt tunneb ta end koondisesärgis. «Klubis on ikka rohkem press peal, kuid koondises on õhkkond vabam ja saab rohkem nautida. Väga hea meel oli taas Eesti eest mängida ja annan endast kõik, et kuu aja pärast oleksin järgmistel kohtumistel võimeline endast taas maksimumi andma. Meil on selline hea punt, kuhu on tulnud palju noori juurde, kuid on ka mõned vanad. Klapp on hea!»
Eesti 1:0 võiduga lõppenud EM-valikmängus Sloveenia vastu ei olnud Lindpere osalemine tegelikult üldse nii kindel ja väljakule jooksis ta vaid arstide abiga. «Päev enne mängu lõi spasmi selga ning see tõmbas selja vaagna koha pealt kõveraks,» meenutas Lindpere mängule eelnenud katsumusi. «Mis seal siis ikka teha? Süst sisse, teip peale ning lasin minna. Süsti abil mängisingi selle mängu ära.»
Koondise peatreeneri Magnus Pehrssoni kohta oli kogenud mängumehel öelda ainult kiidusõnu. «Kõik oli väga hästi ette valmistatud ja plaan täpselt paigas. Kõvasti tööd oli ära tehtud,» sõnas Lindpere. «Mindki käidi ühel koduklubi mängul vaatamas. Olen saanud palju positiivset tagasisidet.»
Koduklubi vanake
Tšehhi kõrgliigas on Banik kuue kohtumisega saanud kirja kaks võitu, kaks viiki ja kaks kaotust ning kaheksa punkti annab neile 16 meeskonna seas üheksanda koha. Liider on Viktoria Plzen 13 silmaga. Järgmine kohtumine ootab Ostravat koduliigas ees laupäeval, kui neile tuleb külla Boleslav Mlada.
«Nendes mängudes, kus ma olen Tšehhis väljakul käinud, oleme vaid ühe matši kaotanud. Enda arust läheb päris hästi,» hindas Lindpere, kes on sel hooajal Tšehhi kõrgliigas alustanud viies kohtumises algkoosseisus, kuid on alati võetud ka pingile puhkama.
«Eks nad arvestavad minu kui kogenud mängijaga. Olen meeskonnas ainuke, kes on üle 30-aastane. Olen nende jaoks ikka vanake,» muigas ta. «Ligi pool aastat pausi jättis jälje, kuid küll hakkan millalgi ka taas 90 minutit mängima.»