Luhtunud vormilihv?

Hüva nõu: treener Harry Lemberg jagab soovitusi, millele Tiidrek Nurme peaks tähelepanu pöörama. Foto: Andres Ehrenpreis

Ligi kolme kümnendi järel suutis eesti mees taas pikamaajooksus tiitlivõistluste starti murda. Saatusel oli aga Tiidrek Nurmele mängida vingerpuss.

Täpselt nädal tagasi ilmus Tiidrek Nurme Tartu Ülikooli staadionile EM-võistluste eelsele rütmitreeningule, vasak põlv ja reis tugevasti teibitud. Mis lahti?

«Spordi varjuküljed,» ütleb ta rahuliku, isegi hooletu tooniga. «Ei taha sel teemal pikemalt rääkida.»

Selle asemel keskendub ta soojendusele. Ees ootab lihtsurelikku tappev katsumus: esmalt viis staadioniringi võistlustempoga 64 sekundit üle minutilise pausi, seejärel kolm 300-meetrist lõiku takkaotsa.

Ka treener Harry Lemberg ei ilmuta hoolealuse jala pärast vähimaidki ärevuse märke. Mis siis, et eelmisel päeval oli Nurme pidanud harjutuskorra koguni ära jätma – valu läks nii teravaks. Kiropraktiku diagnoos: põlvekõõluse ülekoormus.
«See ei tapa,» lausub Lemberg stoiliselt.

Ei ole seesugused ootamatud tervisevimkad Nurmet varemgi tapnud. Juuni keskel Inglismaale võistlema sõites lõi tal lennukis jalga ühtäkki säärane närvivalu, et kaasalöömine paistis lootusetu.

Sellegipoolest suutis ta 1500 meetris joosta välja aja, mis jäi Eesti rekordile alla kõigest sekundi. Kaheksa päeva enne Pekingi olümpiastarti hakkas teda piinama tarkusehammas, mis lõi kaheks päevaks üles palaviku. Ometi püstitas ta 1500 meetri eeljooksus uue Eesti rekordi.

Ainus, mida Nurme enne laupäevast treeningut tunnistab, on jalgade pehmus – valuvaigistite süü. Ent seegi ei pane teda muretsema. Sest lihastunnetus, avaldab ta, pole tal veel ühegi suurvõistluse eel ideaalilähedane olnud. Pekingi olümpial hindas ta seda nelja miinusega. Reies olid n-ö tükid sees.

Pool aastat mägedes

Eelmise nädala kolmapäeva õhtul oli kõik ka väliselt muretu. Siis oli tal Tartus Tähtvere pargis kavas viis-kuus korda 1000 meetrit üle pooleteiseminutilise pausi. «Rahulikult jookseb,» lausus Lemberg mulle enne trenni algust. «3.05ga.»

Rahulikult?! Nurme jooksis esimese kilomeetrise ringi koguni 2.57ga. «Võta rahulikumalt!» hüüdis talle Lemberg. Ja seletas mulle: «Ta peab kõvasti tagasi hoidma. Kolmega [kilomeeter] on tal raske joosta.»

Järgmised lõigud üritas Nurme kiirust vähendada, aga eriti see tal ei õnnestunud. 2.59-3.01-3.02. «Ilmselt on tal mugav kolmega joosta,» nentis Lemberg.

Ja küllap on vorm paljulubav. Kõik näitajad, kinnistas Lemberg, on Nurmel paremad kui kunagi varem. Alates mullu sügisest on ta veetnud ju kokku ligi pool aastat keskmäestikus: USAs Colorado Springsis, seejärel Kenyas, veebruari lõpust mai teise pooleni Ameerikas Flagstaffis, sadakond kilomeetrit Suurest Kanjonist lõunas, ning vastu suve Šveitsis St. Moritzis. Teisel pool ookeani jooksis ta kahel korral 5000 meetrit 13.30 kanti, mis annab EMil Barcelonas 30 konkurendi hooaja tulemuste võrdluses koha esikümne piiril.

Viienda kilomeetrise ringi läbis Nurme 2.56ga. «Ei tee rohkem!» hüüdis Lemberg talle. Ning lisas mulle: «Jätame viimase lõigu Barcelonaks. Las tal jääb jooksunälg.»

Laupäevasel staadionitreeningul, mida jälgib vaikides kõrvalt ka Nurme lapseootel abikaasa, on ta hoolimata teibitud jalast plaanitust taas nobedam. Lemberg püüab jälle lennukust kärpida: «Katsu rahulikumalt võtta! Et oleks mugav veereda.»

64 sekundi asemel läbib ta 400 meetri ringe ikkagi sekund-poolteist kiiremini. «Näe,» juhib Lemberg mu tähelepanu, «ta on 63ga tehniliselt nii hea, nagu jalutaks.»
«Teeme veel kaks [lõiku] või?» küsib palavusest leemendav, ent põrmugi mitte lõõtsutav Nurme pärast viiendat ringi.

«Ei,» vastab Lemberg. «Sörgi üks ring, siis teeme 3x300 peale, tunde järgi.» Ja seletab siis mulle: «Peab tagasi hoidma, et täna võistlust ära ei tee.»

Kolmesajased lõigud läbib Nurme 43 sekundi alla. «Natuke kiire,» tunnistab ta pärast, «aga pole ka väga kiire.»

Kiirust on tiitlivõistlustel, kus paremusjärjestus selgub tavaliselt alles kahel viimasel ringil, hädasti vaja. Selleks et püüda kohta esikaheksas, millest Nurme on Lembergiga vargsi mõelnud, aga mida ta tagasihoidliku spordimehena pole soovinud suure kella külge panna, tuleb viimane kilomeeter läbida 2.27–2.28ga. On tal vajalik kiirus olemas?
«See on olemas,» vastab ta. «Mitte parim 5000 meetri mehe kiirus, aga mitte ka kõige halvem.»

Seda ütles ta kolmapäeval, kui põlvekõõlus veel valu ei teinud. Ka mu küsimusele, kas tervis on korras, vastas ta siis, et tervise pärast ei ole küll pidanud muretsema. Lisades: «Mul on aega olnud oma organismi tundma õppida.»

Organism näitas, et lõpuni siiski mitte.

Üleeile suurte lootustega alanud 5000 meetri eeljooksus Barcelonas ei olnud vihmasel rajal paraku selline Nurme, keda võis näha päikselise ilmaga treeninguil Tartus. 13.49 – niisugust kesist aega ei tõotanud miski. Esimese mehena jäi Nurme finaalist välja.

Kuhu küll kadusid need poolteist sekundit, mis lõppheitlusse viinuks? Mis veel trennis puudu jäi?

Tehke järele!

Tiidrek Nurme imelised treeningajad:

5x1000 m (paus 1.30)

2.57
2.59
3.01
3.01
2.56

5x400 m (paus 1.00)

62,3
62,9
63,4
63,4
62,9

ja 3x300 m (paus 1.00)

42,7
42,9
43,0