Dmitri Kruglovi eeltöö, Artur Pika terav tsenderdus ja Ingemar Teeveri täpne löök – FC Levadia viigivärav Flora võrku iseloomustas hästi kombinatsiooni nooruslikust hoogsusest ja kogenud meeste mängijatarkusest, mis on viinud Levadia kolm vooru enne jalgpalli Eesti meistriliiga hooaja lõppu teisele järjestikusele tiitlile ülimalt lähedale.
Ometi oli võitu hädasti vajanud Flora kohtumist avapoolaja lõpuminutil juhtima asunud, kui Irakli Logua Albert Prosa ilusa eeltöö järel Roman Smiško üle mängis. Avapoolaeg kuuluski suuresti Florale, kes teenis ridamisi nurgalööke ja sundis Levadiat piirduma üksikute vasturünnakutega.
«Teise poolaja eel ütlesin meestele, et nad palliga julgemini mängiksid – algul oli meil nagu mingi kramp sees, ei julgetud ise palliga lõpuni minna,» rääkis Levadia abitreener Indrek Zelinski. «Teiseks poolajaks oli meil selg vastu seina ning mehed tajusid seda ka ise. Riietusruumis räägiti ka omavahel ja saadi aru, et kõik peavad juurde panema.»
Ning Levadia panigi – esmalt kõksas Teever eelkirjeldatud moel palli Stanislav Prinsi selja taha ja 77. minutil vallandas nurgalöögi järel Igor Subbotini jalast sündinud 2:1 värav Levadia võidupeo. Tiitlikaitsja edu on nüüd lähima jälitajana jätkava Flora ees kolm vooru enne hooaja lõppu viis punkti.
Tähendab see, et meistrikarikas on taas käes? Levadia leer hoidus enneaegsest juubeldamisest. «Tiitel ei ole meie enne, kui ta on matemaatiliselt käes. Kui ma õigesti arvutan, on meil vaja veel nelja punkti,» teatas Levadia juhendaja Marko Kristal. Flora juhendaja Norbert Hurt oli konkreetsem: «Kas Levadia on meister? Tõenäoliselt. Selge on see, et tiitli saatus sõltub nüüd ainult neist endist.»
Kristal pidi üleeilset mängu jälgima nagu süte peal – eelmises voorus Nõmme Kalju vastu saadeti ta tribüünile ning Flora vastu määrati talle sama olukorra eest juhendamiskeeld. «Kõrgemalt oli parem vaade sellele, mis väljakul toimub, aga ega ta lihtne olnud. Tahtsin ka meeskonna sees olla, paraku ei lastud. Platsi kõrval saan ennast rohkem välja elada. Päris üksi ma tribüünil polnud, toetajaid oli ikka ka,» kirjeldas Kristal ebaharilikku olukorda.
Kuidas esmakordselt peatreeneri rollis olnud Zelinski hakkama sai? «Nagu tabloolt näha, siis perfektselt!» ütles Kristal. «Lahkasime temaga enne mängu võimalikke olukordi üksipulgi – tõsi, selle jaoks meil tõesti eraldi plaani ei olnud, et avapoolaja viimasel minutil taha jääme! Aga garderoobist teiseks poolajaks välja tulles oli meestel kindel siht olemas, mida nad peavad tegema – väravaid lööma. Suutsime viia mängu raskuskeskme vastaste poolele ja tänu sellele löödi ka need väravad,» lausus ta.
«Riietusruumis oli palju vaiksem ja mängu ajal ka,» võttis Teever vanameistrina endale õiguse peatreeneri kallal pisut nokkida. «Mõtlesin, et äkki näen kuskil tribüünil Markot kisamas, aga ei näinudki, kus ta oli. Detsibelle oli kõvasti vähem!» Zelinski seevastu tõrjus kiitust järjekindlalt: «Peatreener on Marko Kristal, mina olen tema abi. Täitsin vaid paar tundi Marko ülesandeid, ei enamat. Ja kui meeskond nii hästi mängib, siis on igaühel pingil hea olla, ole sa peatreener või abitreener.»
Mis aga on ikkagi Levadia edu saladus – nii eelmisel kui ka tänavusel hooajal on raskeid seise tähtsatel hetkedel korduvalt enda kasuks pööratud? Kristali arvates on valem väga lihtne.
«Mängijad tahavad jalgpalli mängida. Jalgpallimäng seisneb selles, et sa pead tahtma võita, ja ju siis need poisid tahavad võita. Ju siis neile meeldib tiitleid võita! Ka mäng Nõmme Kaljuga oli väga raske, sest jäime seal kiirelt kümnekesi, aga see näitabki selle meeskonna sisu ja tahtmist,» kiitis Kristal hoolealuseid.
Zelinski arvates on Levadia trumbiks tasakaalus meeskond – ühelt poolt veteranid, nagu Eesti koondises kolme peale kokku 202 mängu teinud Kruglov, Teever ja Aleksandr Dmitrijev, teisalt ennast tänavu koondise põhimeheks mänginud Ilja Antonov ning samuti koondiseuksest sisse murdnud Pikk. «Meeskond võib talendikaid noori täis olla, aga samas peavad sul olema ka kogenud mängijad, kes on rasketes olukordades varemgi olnud ja teavad, mida teha. Muidugi ei saa meeskonda ehitada ka ainult vanakestele – tasakaal peab olema.»
Flora peatreener Hurt lausus, et kaotusest hoolimata ei ole tal oma mängijatele suuri etteheiteid. «Seekordses esituses näen palju positiivset, mis viitab sellele, et liigume õiges suunas – minu arust tegime oma hooaja parima mängu Levadia vastu,» lausus Hurt. «Oleme noore meeskonnana pidanud kõvasti ponnistama ja ütleksin, et kohati oleme mänginud isegi üle oma võimete. Kuldmedal on järgmise hooaja selge siht ja ega me tänavugi alla kulla tahtnud – Flora on klubi, kes mängib alati kullale.»
Flora rõhub mitmendat aastat noortele ja ilusale mängupildile, kuid tiitleid on noppinud sirgjoonelisemat mängu viljelevad ning veterane meeskonda toovad Kalju ja Levadia. Hurda meelest liigub nende vanker pikemas plaanis siiski õigel teel. «Kui tahaksin siinkohal teravmeelne olla, siis ütleksin: meie küpsus on see, et järgmisel aastal on need mängijad aasta võrra vanemad ja kogenumad. Tahaks ikka omadega jätkata, mitte väljastpoolt abi otsida.»
Nõmme Kalju alistas tänu Hidetoshi Wakui tabamusele 1:0 Narva Transi, kuid sai valusa hoobi, kaotades kardetavasti taas pikaks ajaks Damiano Quintieri – hooaja eel vasaku jala põlvesidemeid rebestanud itaallane vigastas teise poolaja lõpus õnnetus kokkupõrkes Dmitri Ševjakoviga taas sama põlve. «Midagi ilusat ei paista seal olevat, Damiano oli suurtes valudes ja on tänase päeva veetnud valuvaigistite peal,» lausus Prins eile. «Tundus olevat selline õnnetu olukord – tugijalg oli maas ja löök tuli külje pealt.»
Meistriliiga
• 33. voor: Flora – Levadia 1:2, Kalju – Trans 1:0, Jõhvi – Infonet 0:3, Paide – Kalev 4:1, Tammeka – Sillamäe 1:4
• Tabeliseis: 1. Levadia 78 punkti, 2. Flora 73 p, 3. Kalju 72 p, 4. Sillamäe 70 p, 5. Infonet 57 p, 6. Paide 32 p, 7. Trans 28 p, 8. Tammeka 25 p, 9. Jõhvi 15 p, 10. Kalev 12 p