Uinak Kalevi spordihalli toolidel, tütar ja tahtejõud aitasid Nabi võidule

Mariel Gregor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heiki Nabi (punases) Palusalu turniiril lätlase Igors Kostinsi vastu.
Heiki Nabi (punases) Palusalu turniiril lätlase Igors Kostinsi vastu. Foto: Albert Truuväärt

Kahekordne maailmameister Heiki Nabi ja Ardo Arusaar jätsid Kristjan Palu­salu mälestusvõistlustel kreeka-rooma maadluses esikohad koju.

130 kg kaaluvate meeste seas maadlev Nabi oli finaalis 1:0 üle bulgaarlasest Ljubomir Dimitrovist, kellest eestlane oli jagu saanud ka tänavuse MMi pronksimatšis. Eelringis alistas Nabi lätlase Igors Kostinsi ja poolfinaalis venelase Sergei Tšesnokovi.

Finaal oli Nabi jaoks raske katsumus, millest aitasid võitjana väljuda võistluste vaheajal tehtud uinak, kodupublik, tahtejõud ja 3-aastane tütar Renata. «Tore, et tema ka kaasas oli, andis jõudu juurde. Ta ise teatas, et tahab vaatama tulla ja pidas ilusti vastu, mu vend kantseldas teda siin,» rääkis Nabi.

Pärast poolfinaali «põgenes» maadlustšempion Kalevi spordihalli riietusruumide juurde koridori, kus tegi toolidel lõunauinaku. «Võtsin tõesti selle aja ja magasin vahepeal tunnikese. Seda oli väga vaja, pikk päev, tihe suhtlemine, ootamine. Kodusel turniiril on väga palju toetajaid ja tuleb rohkem inimestega rääkida. See pole halb, aga on väsitav ja tundsin, et kui ma ei maga, siis finaalis pole must üldse vastast. Vähe külm hakkas seal all, sest Kalevi hall on suhteliselt jahe koht, aga ärgates oli hoopis teine tunne ja pidasin ka finaalis vastu,» kirjeldas Nabi.

«Turniiri esikohaga olen väga rahul, see oli puhas tahtejõu proov ja endast viimase välja võtmine. Mul pole kiirust, särtsu, vorm on väga all. Finaali oli puhtalt tahtejõu pealt ja kodupubliku toetuse najal,» ütles sportlane, kes pääseb pärast pikka hooaega viimaks kauaoodatud puhkusele.

Mõneks ajaks ta treeningugraafikut ei tee ja võtab vabalt. Samas tegeleb teiste spordialadega ja päris jalad seinal ei ole. «Saan rohkem perega aega veeta. Kuu võtan päris rahulikult, siis hakkan vaikselt uueks hooajaks valmistuma,» rääkis Nabi.

Esikoha jättis koju ka Ardo Arusaar (-98 kg), kes alistas finaalis venelase Maksim Safarjani. Kolmandad kohad tõid Eestile Alo Toom (-85 kg) ja Silver Tõgen (-75 kg).

Arusaar tunnistas samuti suurt väsimust, ent suutis temagi end kokku võtta. «Turniir kulges loogiliselt – matšid läksid järjest tugevamaks. Finaal oli kõige raskem ja poolfinaal ka kerge polnud, seal vastaseks olnud poolakas on väga nahaalne ja ebameeldiv tüüp,» vaatas Arusaar võistlusele tagasi. Poolfinaalivastane Radoslaw Grzybicki tahtis muudkui eestlasega päid kokku lüüa, lõpuks sekkus ka kohtunik. «Ta kasutab alati ebameeldivaid võtteid, lööb peaga ja väänab sõrmi ja topib sinna, kuhu ei tohi.»

Finaalivastane Maksim Safarjan Venemaalt on Arusaare sõnul vahepeal arenguhüppe teinud. «See teebki maadluse põnevaks – kunagi ei tea, mida keegi on vahepeal juurde õppinud.»

Arusaar teeb võib-olla veel ühe turniiri Soomes, ent hooaeg on sisuliselt lõppenud. «Nüüd teeme Tallinnas viiepäevase laagri, sest pärast turniiri jäävad siia Ukraina ja Poola maadlejad. Hea võimalus korralike vastastega sparrida,» rääkis Aursaar.

Hooajale tagasi vaadates jäi maadleja rahule, kuid MM jäi kripeldama. «Enne MMi tekkis käele põletik, käsi läks mädanema ja tuli antibiootikume süüa. See tõmbas mu auku ning pärssis ettevalmistust, mine sa tea, ehk oleks ilma selle jamata ka medalini küündinud. Samas tegin siiski enda parima MMi,» rääkis sportlane, kes sai Taškendis peetud jõuproovil 8. koha.

Järgmisel hooajal on juba mängus ka Rio de Janeiro olümpiapiletid, mistõttu tuleb ettevalmistusega kindlasti täppi panna. «EMi sel aastal pole, aga on Euroopa mängud, kus osalemine on omakorda eelduseks MMile pääsemisel. Ja seal on juba mängus olümpiapiletid,» sõnas Arusaar. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles