Võrkpallikoondisel teistest pallimängudest rohkem väljundeid

Mariel Gregor
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti võrkpalli rahvusmeeskond saab end sel suvel proovile panna Euroopa liigas. Edu korral tuleval aastal juba Maailma liigas.
Eesti võrkpalli rahvusmeeskond saab end sel suvel proovile panna Euroopa liigas. Edu korral tuleval aastal juba Maailma liigas. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Eesti meeste võrkpallikoondis alustab 10. juulil mänge Euroopa liigas, kus pole osaletud 2005. aastast saati. Samuti saavad rahvusmeeskonnad ja -naiskonnad üle maailma end klubihooajavälisel ajal ja lisaks tiitlivõistlustele proovile panna ka Maailma liigas (naiste liiga kannab küll nime Maailma Grand Prix – M.G.). Maailma liiga loodi 1990. aastal ala populariseerimise eesmärgil. See on Rahvusvahelise Võrkpalliliidu (FIVB) korraldatav kõige suurem turniir. Euroopa liiga sündis 2004. aastal. Lisaks on olemas veel 1965. aastal loodud Maailma Karikaturniir, mis toimub iga nelja aasta järel.

Kui võrkpalliga paremini kursis olevad inimesed teavad, millega nende liigade puhul tegu on, siis spordisõber, kes ala nii hästi ei tunne, võib segadusse sattuda, sest koondised pallivad ju tiitlivõistlustel, mitte liigades, nagu klubid. Eestis populaarsemate pallimängualade ehk korvpalli, jalgpalli ja käsipalliga võrreldes – seal sellist asja pole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles