Talvise edu suusarajal saab sügisel asfaldilt

Algajad harratajad Liina Kanger ja Kaia Koolmeister (paremal) harjutavad klassikatehnikat. Juhendab suusatreener Jaak Teppan. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

See oli õud ja piin, kui aastaid tagasi suusahooajaks valmistudes elus esimest korda rullsuusad alla panin.

Tasakaalu hoidmisega oli tõsiseid probleeme, rääkimata käte ja jalgade koordineeritud tööst. Rohkem kui edasiliikumisele kulus vaimu- ja lihasejõudu püstipüsimisele.

Millega sellist ebalust seletada?

«Kindlasti on kergem kõndida jooksusussides kui kõrge kontsaga kingades,» veab paralleeli Tartu Suusaklubi treener Jaak Teppan, kes sellest sügisest juhendab juba viiendat aastat täiskasvanud harrastajate gruppe. Algajate ebakindlus on tingitud sellest, et rullsuusal seisab jalg maapinnast üksjagu kõrgemal, liiati nõuavad rullid sirgjoones liikumiseks oskuslikku valitsemist ja juhtimist.

Aga arvestades, et suusatalve saabumine on alati prognoosimatu ning korraliku lumekatte teke võib jääda koguni uude aastasse, on neil, kes ihkavad talvel maratone valu ja kannatuseta läbida, sügisel paar korda nädalas rullsuuskadel harjutamine möödapääsmatu.

«Nii nagu jooksjaks ei saa jooksmata, ei saa suusatajaks suusatamata, » tõdeb Teppan, kelle parim tulemus Tartu maratonil on viis talve tagasi saavutatud 16. koht.

Juhendaja vajalikkus

Elus esimest korda rullsuuskadele asudes ei maksa ehmatada, kui tunnete end nagu lehm libedal jääl. Mõne korra käe või põlve maha panemine käib asja juurde, rahustab Teppan.

(Pea kaitsmiseks on soovitav kasutada jalgrattakiivrit.) Aga juba kolmandast-neljandast harjutuskorrast, nagu Teppan oma hoolealuste järgi on märganud, hakkab kindlusetunne ja julgus märgatavalt suurenema.

Ilmselt kehtib rullsuusatamise õppimise kohta sama mis rattasõidu kohta: kes selle kord omandanud, ei sel oskused niisama lihtsalt kao. Näiteks selle kuu algul rullsuusatreeningutega algust tehes ei kulunud mul taaskohanemiseks Tähtvere spordipargi 850-meetrisel ovaalil ringigi.

Igal algajal on kiiremaks edenemiseks aga mõistlik asjatundjailt nõu küsida. «Suusatamine on hästi tehniline ala,» lausub Teppan, Tartu Ülikooli diplomiga kolmanda kutsetaseme suusatreener. «Ilma korraliku tehnikata on maratoni ikkagi hirmus piin läbida.»

Harjutuste tähtsus

Mäletan, et kui aastate eest rullsuuskadel liikuma õppisin, soovitas Kalmer Tramm, Eesti naiste suusakoondise treener, tasakaalu arendamiseks sõita keppideta. Keppideta sõit on oluline ka vahelduva sammuga sõiduviisi õppimiseks. Käte jõu suurendamiseks kasutatakse nn roomamist: jalad on paigal ning käed töötavad vaheldumisi.

Erinevaid harjutusi nii uisu- kui klassikarullidele, mida juhendajalt küsida, leidub kümneid. Igas trennis soovitab Teppan pärast pooletunnist soojendussõitu vähemalt 30-40 minutit just harjutustele pühendada. «See on mugav ja rumal treener, kes ütleb õpilasele, et mine ja sõida lihtsalt poolteist tundi,» sõnab ta.

Need, kes on sügisel rullsuuskadel harjutanud, võivad olla muretumad ses osas, et ükskõik millal talv saabub, ei saabu see ootamatult. Te olete selleks valmis! «Kui lumi tuleb maha ja võtate alles siis kuurist suusad, olete teistest juba mõne peatüki jagu maha jäänud,» manitseb Teppan.


Algaja harrastaja sügisene näidistreeningplaan
esmaspäev – rullsuusatamine, sh tehnikaharjutused 1:20-1:30 t
teisipäev – puhkus
kolmapäev – jooks 0:30 ja staatilised jõuharjutused 0:50
neljapäev – lõdvestav ujumine kuni 1:00
reede – rullsuusatamine, sh tehnikaharjutused 1:20-1:30
laupäev – puhkus
pühapäev – matk keppidega 2:00

Tugeva harrastaja sügisene näidistreeningplaan
esmaspäev – suusaimitatsioon maastikul 1:40
teisipäev – rullsuusatamine, sh tehnikaharjutused jalgadele 1:30
kolmapäev – puhkus või ujumine 1:00
neljapäev – jooks 0:40 ja staatilised jõuharjutused 0:40-1:00
reede – rullsuusatamine, sh harjutused kätele 1:30
laupäev – matk 2:30
pühapäev – puhkus

Plaanid koostas Jaak Teppan