Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pärnu poiss läheb Saaremaale MM-medalit jahtima

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
15-aastane Keith Luur istumas Zoom8-klassi paadil, millega ta läheb tänavu augustis Saaremaale loodetavasti mehetegusid tegema. Eesmärk on MM-võistlustel medalit püüda. | FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Sel suvel võõrustab Saaremaa noorte purjetajate MM-võistlusi, kus eestlastelgi on oma medalisoosik – mullune Euroopa meister Keith Luur.

Pärnu poisile Keith Luurile ei meeldinud see paat, millesse ta Hispaanias mullu kevadel istus, kohe üldse. Ta oli seda mõni aeg varem koduvetel pool tunnikest proovinud ning tunne oli, et alus on kipakas ja imelik. Aga nüüd, Vahemere rannikul, tuli tal sisuliselt tundmatu paadiga minna Euroopa meistrivõistluste starti.

Seda aega, mil Zoom8 paadiklassiga Hispaania kirderannikul Palamóses tutvust sobitada, jäi Luuril napilt nädal.

Ilmnes, et tollest ajast piisas. Vähem kui kaks nädalat hiljem tuli Luur Zoom8-klassis Euroopa meistriks.

Toda vähemärgatud tõsiasja arvestades on ootuspärane, et jõulude eel 15-aastaseks saanud Luur läheb medalimõtetega starti ka alanud aasta augustis Saaremaal Roomassaares. Seal toimuvad Zoom8-klassi MM-võistlused, kus võivad kaasa lüüa kuni 19-aastased noormehed ja neiud. Tegemist on paadiklassiga, mille kõige esimese maailmameistritiitli võitis 14 aastat tagasi Karl-Martin Rammo, kes sai Londoni olümpia purjeregatil Laser-klassis 18. koha ning võitles mullu suvel aegsasti välja osalusõiguse ka Rio olümpial.

Pärnu Mai kooli 8. klassi õpilane Luur ei tee saladust, et tahaks samuti jõuda tulevikus olümpiale. Seda teab ka tema juhendaja, Pärnu Jahtklubi treener Argo Kruusmägi. Aga erinevalt paljudest teistest poistest, kes unistavad sama suurtest sihtidest, usub Kruusmägi, et Luur on valmis selle eesmärgi nimel ka tõsiselt tööd rügama. Sest poisil on indu ja tahtmist, ainest ja töötahet, loetleb ta.

Rumalad tuuled

Neid kõiki omadusi ilmutas ta mullu EMil Hispaanias, kui Zoom8-klassi imeliku ja kipakana tundunud paadiga kiiresti sina peale sai. Kuigi treeningvõistlusel jäi ta alles kaheksandaks – «Arvasin, et ega siit enam paremat tule, kui selle paadiga trenni pole teinud,» tunnistab Luur –, lõpetas ta EMi avasõidu ühtäkki esimesena. «See oli väga suur üllatus,» lausub ta.

Ometi jätkas ta järgmistelgi võitluspäevadel edulainel. Vaid korraks langes ta üldarvestuses teiseks, ent suutis viimase päeva sõitudes, kui tõusid tugevad tuuled, ligi 15 meetrit sekundis, kahe pearivaali vastu oma liidrikohta kaitsta. Autasustamisel sai ta kuulda Eesti hümni ning, nagu purjetamise tavad ette näevad, lendas kaaslaste kätelt visatuna ülepeakaela vette.

EM-kuld taskus, sõitis Luur mullu suurte lootustega ka Zoom8-klassi MM-võistlustele Austriasse Salzburgi lähistele Wolfgangsee järvele. Aga sealsed vaiksed ning prognoosimatud tuuled, märgib treener Kruusmägi, ei olnud sellised, mis tema õpilasele sobinuks. «Tuule käitumisel ei olnud mingit loogikat ning see põhjustas ridamisi valesid otsuseid,» kirjeldab Kruusmägi. Samuti ei kandnud tema sõnul vilja ka konservatiivne sõidustiil, mis keskendub konkurentide jälgimisele. «Ja äkki olid tal tänu EM-tiitlile ka pinged peal?» oletab Kruusmägi.

Kokkuvõttes lõppes MM Austrias Luurile 11. kohaga. «Päris suur pettumus,» meenutab ta.

Siiski ei jäänud Luur eelmisel aastal maailmameistritiitlita. Ta on talviti tegelenud jääpurjetamisega. See on karm, ent ühtlasi karastav ala. Jääväljadel on alati lõikavalt külm ning pahatihti, kui jääd katab vesi, lõpeb võistlus nii, et läbimärjad jalad on külmast lausa tundetud. Nohu ja köha käivad alati selle ala juurde. «Aga hullu ei ole midagi,» ütleb Luur. «Kõik saab ära kannatada.»

Tundetud jalad

Üle-eelmisel aastal tuli Luur jääpurjetamise Ice-Optimisti klassis MM-võistlustel Riias kolmandaks. Möödunud talve MM Leedus Šiauliais möödus aga tema edu tähe all, mis siis, et ta võistluskelk läks juba proovipäeval rususel jääpinnal katki. Nii pidi Luur startima varukelgul, mis oli konkurentide omadest tervelt viis kilo raskem. Sellegipoolest osutus ta rivaalidele püüdmatuks. Ainult kahes võistlussõidus jäi ta esikohata. Maailmameistritiitel kuulus Luurile.

Pärnu Jahtklubi treener Tõnis Vare, kes Luuri juba kuueaastase poisiklutina purjetamistrenni kutsus ning nüüd teda talviti jääpurjetajana aitab, lausub, et sedavõrd sihikindlaid noori purjetajaid nagu Luur ei kohta kuigi sageli. Treener Kruusmägi pakub, et purjetamispoiste seas leidub temasuguseid ehk üks poolesaja hulgas.

«Keith teab, mida tahab ja mida teeb,» lausub Vare. «Kõige tähtsam ongi tahtmine – kui tahtmist on, siis teed ka tööd ja tulevad tulemused.» Kui Luur samamoodi töökalt jätkab, usub Vare, on tal kõik võimalused jõuda tulevikus maailma tippu.

Kuid teel sinna tuleb esmalt selle aasta augustis teha Roomassaares mulluste vigade parandus – püüelda Zoom8-klassi MM-võistlustel medalit. Kuna juba eelmise hooaja lõpus läks Luur üle suuruselt järgmisse paadiklassi, Laserile, kavatseb ta enne MMi kasutada samasugust ettevalmistust nagu enne mulluseid EM-võistlusi Hispaanias, mis lõppesid esikohaga. Koos treener Kruusmägiga on tal Saaremaa vetel MMi eel plaanis nädalane treeningtsükkel. «Ega olud seal kerged ole,» tõdeb Kruusmägi, «lainetus on teravam kui Pärnus.»

Treener Vare on veendunud, et ega vähene kogemus Zoom8ga tuleval suvel Roomassaares Luuri medalipüüdlustele takistuseks saa. «Kui sul on teatud tase olemas ja oled tegija poiss,» väidab ta, «siis sõidad noorteklassis iga paadiga.»

Luur on neid Vare sõnu juba korduvalt tõestanud – nii vee peal kui jääl.

Eesti noorte medalisadu

Lisaks Pärnu noormehele Keith Luurile, mullusele Euroopa meistrile, on teisedki Eesti purjetajad võitnud Zoom8-klassis tiitlivõistlustel medaleid. Mullustel MM-võistlustel Austrias sai Jakob Haud poiste konkurentsis pronks- ja Marie Pihlas tüdrukute seas hõbemedali. Alates aastast 2002 on Eesti noored jõudnud selles purjeklassis EM- ja MM-võistlustel pjedestaalile ühtekokku 18 korda. Maailmamesitriks on tulnud Karl-Martin Rammo, Euroopa meistri tiitli on peale Luuri võitnud Kaarel Kruusmägi, Anna Pohlak, Kätlin Tammiste ja Jakob Haud.

Augusti algul Roomassaares peetavatele Zoom8-klassi MM-võistlustele ootavad korraldajad MM-regati direktori Margus Männiku sõnul ligi 150 osalejat, kelle hulgas on vähemalt kakskümmend Eesti noorpurjetajat. Männiku kinnitusel tulevad suure delegatsiooniga kohale ka Põhjamaad ja Venemaa, kus Zoom8 paadiklass on viimasel ajal muutunud eriti populaarseks. Maailmameister selgitatakse Roomassaares kahes arvestuses, tüdrukute ja poiste konkurentsis.

Zoom8 on ühepurjeline paat, mille disainis 1992. aastal soomlane Henrik Segercrantz noorte purjetajate ideede põhjal. See on 265 sentimeetrit pikk ning purjepinda on 4,8 ruutmeetrit. Zoom8-t peetakse heaks üleminekupurjekaks lastele mõeldud Optimistilt juunioride klassidesse.

Tagasi üles