Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Rohkem mängijaid välismaale – ohumärk või tasemetõus?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Borissovi BATEga liitunud Artur Pikk saadeti FC Levadiast pidulikult Valgevene poole teele. | FOTO: Tairo Lutter

Kui rahvusesinduse juhendajaks oli veel Tarmo Rüütli, koosnes Eesti jalgpallikoondise algkoosseis tihtilugu vaid välismaal pallivatest meestest. Praegu liiguvad eestlased taas selles suunas ja tulevikus võib sarnast pilti näha.

Veidi enam kui kaks aastat tagasi Eesti koondise peatreenerina esimese kohtumise pidanud Magnus Pehrsson saatis toonases matšis Gibraltariga algrivistuses väljakule üheksa välisklubide ja kaks Eesti liiga mängumeest (koduliiga meestest said toona võimaluse Aserbaidžaanist Levadiasse naasnud Dmitri Kruglov ja florakas Karol Mets) ning edaspidi tegi ta veelgi enam muudatusi.

Kuna mitmed välisklubide pallurid ei saanud toona eriti mänguaega, vaatas Pehrsson aina enam koduse liiga poole, lisaks tulid paljud ise Eestisse mängupraktikat otsima. 2016. aasta EM-valiksarja lõpus kiitis Pehrsson, et tegemist on parima sinisärkide koondisega, kes tema käsutuses on olnud – ta tõstis esile just mängupraktika olulisust.

Selle perioodi vältel on palju rõhutatud karjääriplaneerimise vajalikkust – et välismaale mindaks ikka mängima, mitte pingile istuma. Nüüd on jõutud olukorrani, kus on hakatud taas rohkem välisklubidesse liikuma. Neljapäevast maavõistlusmängu Norraga silmas pidades on õhus võimalus, et algrivistuses võib väljakule joosta vaid üks Premium liiga mängija – nii vähe koduliiga mehi pole rootslase käe all kunagi algrivistusse kuulunud. Pehrssoni sõnavõttude põhjal võiks selleks meheks olla FC Flora keskkaitsja Nikita Baranov. 23-aastane mängumees, keda koondises soovitakse kasutada keskpoolkaitses, võib samamoodi jätkates järgmisel talvel piiri taha siirduda, sest seni on peatreeneri usalduse teeninud uued mängijad leidnud tihti võimaluse välisklubisse minna. Sellega tegi veidi enam kui aasta aega tagasi otsa lahti Karol Mets.

Vaadates mängijaid, kes kuulusid viimastes valikmängudes põhikoosseisu, tegid klubilises karjääris sel talvel selge sammu edasi Artur Pikk ja Ken Kallaste – mõlemad tõusid põhitegijateks just rootslase käe all. Kui Pehrssoni peatreeneriks asumisel hõivas esmalt vasakkaitsja positsiooni Kallaste, siis eelmisel aastal tõusis tema asemel esinumbriks Pikk. Kallaste kerkis seejärel tegijaks äärepoolkaitsja positsioonil.

«Mõlema mehe puhul oli aeg välismaale siirdumiseks küps, oskusi on neil piisavalt. Kummagi puhul pole tegemist uisapäisa tehtud otsusega,» leidis Eesti koondise abitreener Janno Kivisild, et kõiki asjaolusid arvesse võttes on mõlema mehe klubivahetused Eesti koondise seisukohast positiivsed ja praeguse seisuga ohumärke ei paista.

22-aastane Pikk vahetas alles hiljuti senise tööandja FC Levadia särgi Valgevene viimase kümne aasta meistri ja regulaarselt Meistrite liigas palliva Borissovi BATE oma vastu. Algus uues klubis on Pika jaoks olnud igati soliidne – mõlemas senises ametlikus kohtumises on äärekaitsja väljakul tegutsenud kõik 90 minutit. «Koondise treenerina vaadates on tema suurimateks trumpideks tasakaalukus ning hea tunnetus palliga ja pallita mängu vahel. Lisaks võib mainida ka tsenderduste head kvaliteeti,» märkis Kivisild. «Arturi uus klubi on küll nimekas, kuid meeskonna stiili ja taset arvestades on see tema jaoks õige koht.»

27-aastane Kallaste siirdus Nõmme Kaljust aga Poola kõrgliigas palliva Zabrze Gorniki ridadesse. Nagu senised kohtumised Poolas on näidanud, on eestlane end selgelt põhirivistusse murdnud. «Keni puhul väärib esmalt kiitust töövõime – ta võib kõik 90 minutit vastavalt mänguplaanile ropult tööd teha,» tõi Kivisild välja Kallaste suurima trumbi. «Ta on ründava mõtlemisega ja selliseid mängumehi on igale klubile vaja. Lisaks võib ta mängida mitmel positsioonil ja ääremängijale kohaselt on tal head tsenderdused.»

Koondise põhitegijate kõrval otsustasid uuesti välismaal õnne proovida kolm varasemalt sinisärkide ridadesse kuulunud, kuid käesolevateks mängudeks Norra ja Serbiaga sinna mitte pääsenud mängijat (Tarmo Kink, Artjom Artjunin, Igor Subbotin) – kõik olid esmases nimekirjas, kuid lõppvalikusse ei kuulunud. Nimetatud meestest on kõige suurema kogemuste pagasiga Kink, kes vahetas Levadia särgi Soome meistri SJK oma vastu. «Ta hakkab end Soomes taas leidma. Loodetavasti saab temast regulaarne põhikoosseisu mees,» märkis Kivisild.

Levadiast lahkusid ka keskkaitsja Artjunin ning ääreründaja Subbotin, kes pallivad nüüd Poola esiliigas Miedź Legnicas. «Mõlemad läksid välismaale n-ö uuele ringile. Keeruline öelda, millise kvaliteediga nende mäng seal on. Loodetavasti anti neile kõrvalt head nõu, kui nad sinna siirdusid,» sõnas Kivisild. Neist Artjunin on kindlalt murdnud end põhikoosseisu, Subbotinile on seni jagunud neli mänguminutit ja Soomes pole hooaeg veel alanud.

Välismaal tegi klubilises mõttes sel talvel sammu edasi koondise teine number väravavahtide leeris Pavel Londak. Pikalt koondises Sergei Pareiko järel teine number olnud Londak paigutati sügisel teiseks numbriks Mihkel Aksalu järel. Eelmisel aastal pikaaegse tööandja Bodø/Glimti ridadest lahkunud Londak pallib algaval hooajal Norra meistri Trondheimi Rosenborgi ridades. Norra kõrgliiga kahes esimeses voorus on ta oodatult pidanud leppima varumehe rolliga. «Jalgpallis on kõik võimalik ja vaevalt ta praeguse olukorraga lepib. Oskusi on tal küllaga,» leidis Kivisild.

Seekord koondisekutse saanud meestest vahetasid Londaku kõrval talvel välismaal klubi veel Sander Puri ja Henri Anier. Anieril lõppes laenuleping Šotimaa esiliigas Hibernianiga ja taas pallib mees šotlaste kõrgliigas Dundee Unitedi ridades, kus ta on uuesti väravasoone leidnud. Iirimaa kõrgliigast Tšehhi esiliigasse Karviná ridadesse siirdunud Puri on kahes esimeses liigamängus samuti algkoosseisu kuulunud.

«Kui mängijatel on klubi juures asjad korras, siis väljendub see ka koondise tegemistes. Need asjad on omavahel seotud,» võttis Kivisild olukorra kokku ja võis tõdeda, et selle talve klubivahetused on seni osutunud edukaks. «Meie jaoks on tähtis, et mängija leiaks endale optimaalse keskkonna, kus väljakutse on tema jaoks realistlik ja mänguaega koguneks regulaarselt.»

EESTI JALGPALLIKOONDIS

Talvised olulisemad klubivahetused

Koondise põhimehed Eestist välismaale:

Artur Pikk – FC Levadia → Borissovi BATE (Valgevene)

Ken Kallaste – Nõmme Kalju → Zabrze Gornik (Poola)

Klubivahetus välismaal:

Pavel Londak – Bodø/Glimt (Norra) → Trondheimi Rosenborg (Norra)

Sander Puri – Sligo Rovers (Iirimaa) → MFK OKD Karviná (Tšehhi esiliiga)

Henri Anier – Hibernian (Šotimaa esiliiga) → Dundee United (Šotimaa)

Koondise ringi kuuluvad mängijad Eestist välismaale

Igor Subbotin – FC Levadia → Miedź Legnica (Poola esiliiga)

Artjom Artjunin – FC Levadia → Miedź Legnica (Poola esiliiga)

Tarmo Kink – FC Levadia → SJK (Soome)

Tagasi üles