/nginx/o/2016/08/12/5711981t1h38df.jpg)
Julia Beljajeva ei suutnud Eesti epeenaiskonnaga Rio olümpial pronksikohtumises Venemaast üle olla ning vastu tuli võtta 31:37 kaotus. Beljajeva tõdes pärast kohtumist, et pidev kaotusseisus olemine tegi võitmise ülimalt raskeks.
Beljajeva: võib-olla poleks pidanud nii palju forsseerima
12. august 2016, 01:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ei saa öelda, et oleks olnud suur ebakindlus. Seekord juhtus nii, et me ei olnud kordagi eduseisus ja see tegi asja väga raskeks. Väga raske on rääkida.. me lootsime medaleid. Kui saad nelja hulka, siis neljas koht on kõige vastikum,» rääkis ta.
«Pisarad tulid silma. Oleme ju kõiki võistkondi, kes poodiumil on, võitnud. Lihtsalt täna ei olnud edu meie poolel.»
Beljajeva sõnul tehti pingelisest poolfinaalist Hiinaga omad järeldused ja lepiti kokku, et keegi rohkem ei närvitse. «Hiina vastu oli õhkkond väga pingeline, sest kõik tahtsid finaali,» ütles ta.
«Vehklemine on selline ala, et kui sa oled paari torkega taga, siis peab olema hästi ettevaatlik. Saan rääkida endast, kui ma järgi tõmbasin, siis mõtlesin, et äkki saab veel natuke. Aga võib hoopis hullemaks minna. Võib-olla poleks pidanud nii palju forsseerima,» analüüsis ta äsjalõppenud matši. «Samas, sellises olukorras peabki riskima.»
Beljajeva lisas, et see ei olnud esimene kord, mil kolmanda koha eest veheldi. «Teame ju küll, kuidas pärast kaotust end kätte võtta.»
Küsimusele, kas naiskonna liikmetel oleks sellistel turniiridel vaja psühholoogi nõustamist, vastas ta: «See sõltub iga inimese eripärast, mõnel on vaja, mõnel mitte. Võib-olla keegi ongi töötanud. Mina jätan sellele küsimusele vastamata.»
Kui pisarad pühitud, lubasid naiskonna liikmed ka sõudjate medalipeole tulla ja neid õnnitleda. Ka sõudjad käisid epeenaiskonnale häälekalt kaasa elamas. «Nende üle oleme rõõmsad, aga endast on natuke kahju.»
