Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Norra maleime alistas Putini austaja

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Magnus Carlsen krooniti kolmandat korda maailmameistriks. | FOTO: Pontus Höök/NTB scanpix

New Yorgis lõppenud male maailmameistrivõistlused kulgesid ülimalt tasavägiselt ning said ka põneva lõpu. Äsja 26. sünnipäeva tähistanud norralasest tiitlikaitsja Magnus Carlseni ja Venemaa lipu all võistleva sama vana Sergei Karjakini kolm nädalat kestnud tiitlimatš oli 12 partii järel 6:6 viigiseisus ja nii selgus maailmameister kiirmalepartiidega.

Neist kaks esimest lõppesid taas viigiga, ent kolmanda ja neljanda võitis Carlsen, kindlustades sellega juba kolmanda MM-tiitli. Esimest korda tuli ta maailmameistriks aastal 2013, kui alistas väljakutsujana valitseva meistri Viswanathan Anandi, ning aastal 2014 kaitses temaga võisteldes edukalt oma tiitlit.

Esimest korda korraldas MMi Venemaa firma Agon, kes ostis vastavad õigused rahvusvaheliselt maleliidult FIDE-lt. Korraldajate sõnul jälgis tiitlimatši üle maailma kuus miljonit inimest.

«Kui mul tekib võimalus, siis üritan vastast nii kaua lüüa, kuni ta viimaks pikali kukub,» kommenteeris norralane oma võitu. Kolm nädalat üritamist viiski favoriidi lõpuks võidule. Peale tavamale on Carlsen maailma esinumber ka kiirmales ning just kiirpartiides tuli Carlseni tugevus esile ja Karjakin jäi pidevalt ajahätta.

Enne kiirpartiisid mängitud 12 partiist 10 lõppesid viigiga, ühe võidu noppis Karjakin ja ühe Carlsen. Carlsen tunnistas pressikonverentsil, et tal oli raskeid hetki. «Mu peas oli igasuguseid negatiivseid mõtteid ja oli väga keeruline neid maha suruda. Minu jaoks oli tegu seni raskeima tiitlimatšiga,» ütles suurmeister. «Olen õnnelik, et matši lõpus suutsin taas mängu nautida. Viimasel päeval oli juba lõbus mängida.»

Karjakin ütles, et tema jäi rahule MMi klassikalise osaga, kuigi tegi ka seal vigu. «Oli väga keeruline võistlus. Ma polnud kiirpartiideks eriti valmistunud ja mängisin halvasti. Magnus kasutas mu vead ära ning on võidu ära teeninud,» võttis juba 12-aastaselt suurmeistriks saanud (kõigi aegade noorim suurmeister – M. G.) Karjakin oma esinemise kokku.

13-aastaselt rahvusvahelise suurmeistri staatusesse tõusnud Carlsen tõestas New Yorgis, et astub samm-sammult tõeliste suurte jälgedes. New Yorgis peeti viimati tiitlimatš aastal 1995, kui Garri Kasparov võttis tiitli tagasi Viswanathan Anandilt. Nüüd on Kasparovil kaheaastane mängukeeld ja ta tegutseb pigem poliitrindel.

Male ja poliitika on varem tihedalt seotud olnud, eriti ärevamatel aegadel. «Sajandi matšiks» on tituleeritud 1972. aastal Islandil peetud tiitlimatš ameeriklase Bobby Fischeri ja venelase Boriss Spasski vahel.

Kuigi külma sõja aegset furoori male MM-matš tänapäeval ei tekita, on Carlseni ja Karjakini vastasseisus nähtud paralleele lääne ja Venemaa praeguste pingetega. On ju Karjakini näol tegu Venemaa presidendi Vladimir Putini tulihingelise toetajaga. Krimmis sündinud Karjakin ütleb, et tunneb end venelasena ja toetab Kremlit. Ta tuli Venemaa lipu alla ja Putin andis talle 2009. aastal ka Venemaa kodakondsuse.

Ka rahvusvaheline alaliit pole tänapäeval skandaalidest prii. Sel aastal ei lubanud ameeriklased New Yorki MMile sõita Rahvusvahelise Maleföderatsiooni venelasest presidenti Kirsan Iljumžinovit, sest süüdistasid teda koostöös Süüria valitsusega.

Venemaa maleliidu president Andrei Filatov ütles TASSi vahendusel, et Venemaa male võidud on veel ees. «Usun, et Karjakin suudab revanši võtta. Meie võidud on tulevikus ja teeme selle nimel tööd. Usun, et meie maletajad suudavad krooni tagasi koju tuua,» rääkis ta.

Ka Karjakin loodab kordusmatšile. «Jah, muidugi on see minu plaan. Tahan oma mängu paremaks muuta ja usun, et mul tekib tulevikus veel võimalus tiitlile mängida,» sõnas ta.

Tagasi üles