Sappinen tulisest duellist Podholjuziniga: meile oleks lisakohtunikku vaja

Rauno Sappinen. Foto: Liis Treimann

Flora ründaja Rauno Sappinen, kes võitles tänases 1:1 viigimängus Levadia vastu alatasa kaitsja Maksim Podholjuziniga ja lõi ühest seesugusest duellist ka viigivärava, viskas pärast lõpuvilet nalja, et neile kahele tuleks eritähelepanu pöörata.

«Meile oleks ühte lisakohtunikku vaja, vahepeal päris kõigega nõus ei olnud. Korralik madin käis! Aga see on jalgpall ja nagu igal pool reklaamitakse, siis mehiste meeste mäng,» muigas Sappinen. «Väga-väga võitluslik – nagu hooaja esimesed mängud alati on. Mõlemal olid päris head võimalused, arvan, et 1:1 on õiglane tulemus. Kõige tähtsam, et me ei kaotanud, aga selles mõttes jääb kripeldama, et maksimumi ei suutnud välja võtta,» leidis ta.

Superkarikafinaalis Infonetilt 0:5 kloppida saanud florakatel ei olnud raske end tänaseks esimeseks liigakohtumiseks uuesti motiveerida, sest vastas oli igipõline vaenlane Levadia. «Nendega on alati lihtsam, motivatsioon on alati kõigil laes. Eelmisel aastal võitsime superkarikafinaalis Kaljut 3:0, aga see ei näidanud ka midagi. Ja sama näitas Infoneti esimene mäng, liiga ja superkarikas on eri asjad,» viitas Sappinen valitseva meistri eileõhtusele 0:2 allajäämisele mängus Tartu Tammekaga. «Superkarika mängupilt ei olnud üldplaanis nii katastroofiline kui tulemus.»

Rimo Hunt: trennis saab juba suurt mängu teha!

Levadia ründaja Rimo Hunt nõustus, et viik oli õiglane lõpptulemus. «Esimese mängu kohta väga hea lahing, võrdne mäng. Võib-olla midagi jääb kripeldama, aga 35 ringi on veel minna. Mingist väga heast koostööst ei saa meie puhul veel rääkida, sest alles kolmapäeval oli terve meeskond komplekteerituna koos,» sõnas Hunt.

«Esimese mängu kohta väga hea lahing, võrdne mäng. Võib-olla midagi jääb kripeldama, aga 35 ringi on veel minna. Mingist väga heast koostööst ei saa meie puhul veel rääkida, sest alles kolmapäeval oli terve meeskond komplekteerituna koos,» sõnas Hunt.

Levadia koosseis on hooaja alguses asisem kui mulluse hooaja lõppedes, mil kogemustega vahetusmehi enam praktiliselt polnudki. «Nüüd saab trennis juba suurt mängu teha!» muigas Hunt. «Lõpuks on meil pink ka olemas. Meeskond on paberil päris tugev, nüüd sõltub kõik meist endast.»

Ründajale meeldib hooaega kõva vastase vastu alustada. «Oleme juba harjunud, et meile on esimene mäng keeruline ja viimane mäng keeruline... Pigem ongi nii hea, järgmistele mängudele on psühholoogiliselt juba lihtsam minna.»