/nginx/o/2017/05/02/6616895t1hd109.jpg)
«Odaviskes on praegu hull seis,» sõnas reedel Doha Teemantliiga etapil justkui möödaminnes kõigi aegade teise tulemuse 93.90 visanud Thomas Röhler. Eestlased Risto Mätas ja Tanel Laanmäe saavad seda vaid kinnitada, kuid nemad esialgu nii kõrgesse mängu ei sekku.
Milliste mõtetega Mätas Röhleri viset analüüsib? «See oli ikka väga kauge vise ning kõrvaltvaatajale tundub, et see on jube lihtne. Tegelikult see peabki mingis mõttes lihtne olema, aga loomulikult tuleb arvesse võtta tehtud tööd ja lähenemist,» viitab Mätas sellele, et 25-aastane Röhler tegeles veel seitse aastat tagasi kolmikhüppega.
«Ta on ebastandardne odaviskaja, sitke ja kiire, kes kasutab viskel 80 protsenti jalgu ja 20 protsenti kätt. Minu puhul on see paigast ära, sest mul on see balanss 80-20 ülakeha kasuks.»
Laanmäe usub, et Röhler niipea oma rekordit üle ei viska, kuid tõdeb, et keskendub sakslase jälgimise asemel iseendale. «Mina ajan oma rida ja ajan taga oma eesmärke. On näha, kuhu minu tulemused viivad ning kindlasti oleks vaja 85 meetrile veel meetreid juurde kruvida!»
Mätas (isiklik rekord 83.48), Laanmäe (85.04) ja Magnus Kirt (86.65) lähevad hooajale vastu vastakate tunnetega. Mätase ja Kirdi koostöö lõppes ning nüüd on nii Kirt kui Laanmäe jäänud omapäi. Õigemini, neid nõustavad Heiko Väät ja Toomas Merila, aga võistlustel otseselt keegi kaasas ei käi.
«Nad on aeg-ajalt meie visketreeninguid jälginud ning saavad anda head tagasisidet.» selgitab Laanmäe. Kuigi eestlastele pakutakse koostööd ühe Soome asjatundjaga, pole Laanmäe sõnul vastu hooaja algust mõtet uusi ideid juurutama hakata.
«See võtaks aega ning poleks nii lihtne. Igal vennal on oma põhimõte, suhteliselt ebareaalne, et keegi, kes tuleks mind treenima, suudaks kohe asju kiirelt muuta.» arvab ta.
Pärast ebaõnnestunud Rio olümpiamängude kvalifikatsioonivõistlust analüüsis Laanmäe oma võistlust kindla sihiga. «Järgmiseks aastaks on vaja treeningprotsessis palju muudatusi teha, et sellega saavutada stabiilsem viskamine. Tehnika on vaja korda saada,» sõnas ta.
Üheksa kuud hiljem sõnab odaviskaja, et kui treeneri otsimiseks kulgenud aeg välja arvata, ongi ta saanud asjad paika. «Kogu see süsteem oligi jalgade taga kinni, vähemalt sees visates on kogu viske tervik väga hea olnud, mida tahtsingi saavutada.»
Ometi on üleminekuperiood välishooajale olnud veidi raske ning 2015. aasta universiaadi võitnud mees ei tea, millal hooaega alustab. Ühe variandina toob ta välja järgmisel reedel toimuva koduse heitjate seeriavõistluse avaetapi «Tase on praegu selline, et 80 meetrit suudaks nii või naa visata. Aga tahaks seda visata ilusa tehnikaga ning niisama võistlemise pärast ei tasu ka igale poole ronida.» arvab ta.
Mätas alustab hooaega sel pühapäeval Prantsusmaal Montgeronis. Eelmisel aastal oli EMil neljandaks tulnud odaviskaja mäletatavasti hädas olümpianormi 83 meetrit täitmisega, MMi normi numbrid on samad.
«Varem olen viskeid jõuga pusinud, aga tundub, et see tasakaal on paigast ära läinud. Üritan tänavu rohkem suure hoo pealt viskama hakata. Eks hooaeg räägib enda eest. Peaasi, et tervis on korras,» ei hakanud ta veksleid õhku viskama.