Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Viis põhjust, miks MMi uks Eesti ees napilt kinni vajus

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti võrkpallikoondis andis Belgiale vinge lahingu, kuid pidi lõpuks siiski väljakuperemeeste paremust tunnistama. | FOTO: CEV

Eesti võrkpallikoondisel libises teist korda käeulatuses olnud MM-pilet taas napilt näppude vahelt, kuid Belgiast Kortrijkist naastakse püstipäi. Ehkki nurisemiseks pole vähimatki põhjust, püüame siiski selgust saada, miks nii läks.

1. Puudus kodupubliku tugi

Eesti üks rünnakuliidreid Robert Täht lausus pärast kohtumist Belgiaga, et ei taha «oleksite» mängu mängida. Sestap ei näinud ta ka mõtet üleliia arutleda, mis võinuks juhtuda siis, kui Eesti poliitikute lehmakauplemise asemel oleks leitud üksmeel ning raha ja mängud toimunuks Tallinnas Tondiraba hallis. Aga...

«Me ei saa kunagi teada, mis olnuks, sest samasuguses vormis Eestit ja samasuguses vormis Belgiat ei saa enam iialgi näha. Ent usun, et kodupublik annab lisakäike. Fänne oli kuulda ka Belgias, aitäh neile selle eest, kuid Eestis oleks saanud teha karukoopa, mis oleks belglaste elu väga ebamugavaks teinud,» uskus Täht.

Muidugi oleks jabur väita, et Tallinnas oleksime belglastele kindlasti mütsi pähe tõmmanud. Kuid publiku innustavat rolli ei saa alahinnata, saati veel pika ja väsitava turniiri puhul.

2. Belglased olid värskemad

Turniiri ajakava koostades üritasid kohalikud korraldaja õigusega kavaldada nii palju, kui vähegi sai – seega läheb seegi punkt tegelikult osati eelmisega kokku. Alustati eeldatavalt kergemate vastastega, põhilahingud Saksamaa ja Eestiga sätiti viimasteks kohtumisteks.

Küllap oli belglaste mõttekäik lihtne – las Eesti ja Saksamaa väsitavad teineteist reedel. Õnnestus, sest viiegeimilise mängu järel oligi sakslastel järgmisel päeval kumm täiesti tühi. Plaani teine pool ehk lootus, nagu peaks Eesti ka laupäeval Slovakkiaga pikalt madistama, kukkus läbi, kuid ikkagi torkas pühapäeval silma, et belglased oli puhanumad.

Ja ega arvud valeta – Belgia viibis neljas esimeses mängus platsil 299, Eesti aga 403 minutit. Arvestades, et üks keskmine geim kestab pool tunnikest, olid belglased Eestist vaat et terve mängu jagu puhanumad. Muidugi saab selle paljuski kirjutada ka nende mänguklassi arvele, ent korraldajana ise graafikut sättides saanuksime seda vahet tasandada.

3. Kurnav graafik

Eesti koondise suvi on olnud ääretult töine – MM-valikturniirid, Maailmaliiga, kuu aja pärast EM-finaalturniir... Puhkust jagub meestele näpuotsaga, peale füüsise võib nii väsida ka vaim, kui peredest pikalt eemal tuleb olla. Kas võinuks Eestigi põhimehed korraks aja maha võtta, nagu tegid näiteks slovakid, kelle ridadest puudus Kortrijkis mitu tavapärast liidrit?

Kapten Kert Toobal pühkis sellised mõtted resoluutselt prügikasti. «Eesti sport ei ole nii rikas, et me saame hakata valima, kas me võitleme MM-pääsu eest või mitte. Ka Maailmaliiga polnud meile hooaja eel põhieesmärk, aga need mängud tekkisid ja tegime oma plaanid ümber. Loomulikult tuleb kõik millegi arvelt, aga siiani pole see veel kuskilt välja löönud. Igal pool, kus oleme olnud, oleme ka olnud olemas,» rääkis Toobal ja rõhutas taas seda, mida ta on sel turniiril juba mitu korda rääkinud.

«Kui selliseid hetki, mis siin Belgias toimusid, ei hinnata, pole Eestis üldse mõtet sporti teha. Me pole nii suured, et keegi võiks öelda – vaat kus lollid, rabelesite siin ja saite pähe. Kui sellised hetked ei paku inimestele midagi, siis mis veel pakub? Kui Eesti jääb MMilt esimese Euroopa meeskonnana välja... Võidud Hispaania, Slovakkia, Valgevene, Rumeenia või Montenegro üle ei tule niisama. Näen, mismoodi mehed turniiri ajal hotellikoridoris liiguvad. Nad on lugupidamise ära teeninud,» rääkis Toobal. Tuleb nõustuda.

4. Pink pole pikk

Viiepäevane turniir on treenerile nagu malemäng – kellele puhkust anda? Millal? Avamäng Valgevenega andis kohe terava hoiatuse, et koosseisuga varieerimine võib halvasti lõppeda.

Eesti teine ešelon mängis oma koha tublilt välja, ent kindlasti oli hetki, mil treenerid tundsid puudust nii Martti Juhkamist kui ka Keith Pupartist. Ja Belgia tuli Eesti vastu mängu tagasi avageimi lõpus – geim küll kaotati, ent senise turniiri jooksul säranud Bram van den Driesi asemel sisse vahetatud teise diagonaalründaja Gert van Walle vastu eestlased õiget rohtu ei leidnudki. «Ühe mehe saime kinni, aga teisega läks mäng natuke kiiremaks, käekiri muutus,» tõdes Toobal. Eestil sel tasemel mängu muutvate vahetuste tegemise luksus puudub.

5. Serv vedas alt

«Serv» on sõna, millest koondislastel tundub üdini kõrini olevat. Servivigadest räägitavat liiga palju, seda tegevat isegi asjatundjad. «Seda toonitavad kõik reporterid, olen ka telerist kuulnud, et «jälle see servivigade arv». Tavavaataja võtab sellest kinni,» ohkas Täht.

Aga Täht oli ka valmis kohe tunnistama, et viimases mängus Belgiaga tegi Eesti servijoone tagant tõesti nadivõitu partii. Eksiti valusatel hetkedel ja sellistegi servidega, mis pidanuks kindla peale üle võrgu jõudma. Muidugi tuleb serviga riskida, pehmelt vastase kätte saadetud pallid naelutatakse niikuinii Eesti platsipoolele kinni. Kuid kahjuks lõigati seekord riskides näppu kõige valusamal võimalikul hetkel.

Eile hilisõhtul Eestisse naasnud koondis saab nüüd nädalajagu päevi lähedaste seltsis veeta ja hinge tõmmata, siis on selleks suveks puhkusega kõik. «Järgmisel teisipäeval alustame jälle. Läheb sama trall edasi,» ohkas Täht muigega pooleks. «EM-finaalturniir on muidugi hoopis teine stoori. Jama on aga selles, et siis pole enam väga midagi oodata, siis tuleb klubihooaeg!»

KAST

MMi lisavalikturniir

Belgia–Eesti 3:1

22:25, 25:20, 25:19, 25:15

Lõplik tabeliseis: 1. Belgia 15 punkti, 2. Eesti 10 p, 3. Saksamaa 8 p, 4. Slovakkia 6 p, 5. Hispaania 5 p, 6. Valgevene 1 p

LISALUGU

Pöörde tõi pingilt sekkuja

MM-pääsme endale võtnud Belgia koondise peatreener Vital Heynen sõnas, et sarnaselt eestlastega on belglastegi pilk pööratud esmalt Poolas toimuvale EM-finaalturniirile. Pall pannakse seal mängu täpselt kuu aja pärast ehk 24. augustil. Kui Eesti on samas grupis võõrustajate, Soome ja Serbiaga, siis belglaste alagrupikaaslased on Prantsusmaa, Holland ja Türgi.

MM-valikmängu aitas avageimis kahvatult tegutsenud belglastel pöörde tuua pingilt sekkunud diagonaalründaja Gert van Walle. «Mängin rahvuskoondises alati hästi. Algul olime aga närvilised, tahtsime kõike liiga hästi ja liiga kiiresti kätte saada. Õnneks suutsime teises geimis Eesti serviga surve alla panna ja nad hakkasid rohkem eksima,» sõnas van Walle.

Eesti peatreeneri Gheorghe Creţu analüüs mängule jäi napiks. «Belgia oli parem meeskond. Tegime liiga palju vigu ning niisugustes mängudes on see võtmeküsimus ja läks meile kalliks maksma,» sõnas Creţu.

Tagasi üles