Täpselt kuus aastat tagasi istus Tunošna lennujaamas lennukisse kohaliku linna au ja uhkus, Jaroslavli Lokomotiivi hokimeeskond, et lennata Minskisse hooaja esimesele mängule. Saamatute pilootide süül kestis traagiline lend vaid loetud sekundid. Suured lootused ja 44 inimese elud mattusid hetkega lõplikult leekidesse ja sünkmusta suitsupilve.
Kuus aastat peale katastroofi valitseb Jaroslavlis endiselt ahastusega segatud uskumatus – miks küll pidi juhtuma tragöödia, mida oleks saanud kergesti vältida? «Kui praegu sellele mõtlen, on selge, et kõiges oli süüdi lühinägelikkus. Meeskonna juhte huvitas vaid võit. Kõik muu jäi tagaplaanile...»
Nii arutles Iltalehtiga vestelnud Jari Kaarela, kes treenis Lokomotiivi klubis aastatel 2010-11 väravavahte. Jaroslavli klubijuhid olid äsja teinud megatehingu, kui NHList toodi enda ridadesse Slovakkia superstaar Pavol Demitra. Lisaks kuulusid klubisse rootslane Stefan Liv, tšehh Karel Rachunek ja Jošef Vasicek, valgevenelane Ruslan Salei, lätlane Karlis Skrastinš...
Meeskonna Minskisse viima pidanud lennuk oli aga kõrgklassist kaugel – 1993. aastal valminud Jak-42, mis oli küll igati lennukõlblik, ent pidanuks aasta lõpus läbima põhjaliku uuenduskuuri. Samas oli lennuk hooldatud ja ilmaolud Tunošnas head. Miks siis juhtus nii, et lennuk õieti kõrgust ei kogunudki, tabas hoovõturaja lõpus olnud valgusmasti ja alla kukkus?
Uurijatele oli algusest peale selge, et kõige tõenäolisem põhjus oli ootamatu tehniline probleem või pilootide viga. Kabiinilindistusi kuulates ja andmeid uurides paljastus peagi halastamatu tõde – lennukitäie inimesi viis surma kapteni ja teise piloodi saamatus. Meestel nappis seda tüüpi lennukiga lendamise kogemust ning sestap hoidis teine piloot hoovõtu ajal kogemata piduripedaali all, sellal kui kapten üritas kiirust koguda...
Hiljem selgus ka, et mehed olid töökoha saamiseks dokumente võltsinud, teades hästi, et peaksid muidu läbima täiendõppe. Samuti leiti teise piloodi organismist keelatud fenobarbitaali jälgi.
Kohutavast õnnetusest pääsesid vaid lennuki meeskonnaliige Aleksandr Sizov ja Lokomotivi ründaja Aleksandr Galimov. Üliraskete vigastustega Galimov viidi Moskva haiglasse, kuid ta suri seal viis päeva hiljem.
Lokomotiv, kelle hooaeg lõppes enne algust, tol aastal KHLis ei osalenud. Aasta hiljem jätkatki uute mängumeestega, kuid ihaldatud KHLi tiitlit pole võidetud tänaseni.
