Küsimustele vastas Gert Kullamäe

Tartu Rocki mängija Gert Kullamäe Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Kui pikalt võiks tema karjäär jätkuda või kas on lootus teda uuelgi hooajal Rocki ridades näha, ei oska Gert Kullamäe veel öelda. Nii tunnistas ta Tartu Postimehe Tartu Ülikooli / Rocki erikülje lugejate küsimustele vastates.

Mitmed erilehekülje lugejad palusid Kullamäel võrrelda mullust ja tänavust Rocki, kuid Kullamäe sõnul on määrav sportlik tulemus ehk võrdlusi saaks ta heal juhul tuua hooaja lõpul.

Loomulikult on Rocki kaptenil kahju Martin Müürsepa lahkumisest, sest nii jäi Rock ilma tasemega mängumehest ning Kullamäe parimast sõbrast Tartus.

Mihkel Maiste: Esmalt palju õnne poja sünni puhul! Mis tunne on pärast pisikest pausi jälle Rocki särgis mängida? Mida loodate Balti liigas sel hooajal veel korda saata?

Kullamäe: Kõigepealt aitähh õnnitluste eest. Oleneb, mis pausist siin räägitakse: kas suvest või sellest mõnest päevast, mis pärast teise poja sündi sisse tuli. Kui viimasest, siis ei ole miskit erilist tunnet. Kõik on ju tavaline, rutiin. Olin lihtsalt nädal aega meeskonnast eemal ja muud midagi. Nüüd on argipäev ja rütm tagasi.

Balti liigas on meil peetud neli mängu, saadud üks võit. Laupäeval on kodus tähtis mäng. Aga praegu tulebki võtta üks mäng korraga ja alles siis vaadata, mis seisus me mingiks ajaks oleme.

Mingeid sihte on mul küll hetkel väga raske öelda. Selge, et kui tahame liiga keskmistega sammu pidada, siis kodus ei tohi küll vääratada.

Lennart: Õnne poja sünni puhul!

1. Kui kauaks plaanite Rocki jääda ja kas Rock jääb teie viimaseks klubiks?

2. Kas on ka plaan veel koondises mängida?

3. Kas teie arvates on Rock tugevam või nõrgem kui eelmisel hooajal (pean silmas just treeneri vahetust ja Martin Müürsepa lahkumist)?

4. Viimasel ajal pole teie viskekäsi just see, mis ta varem oli. Mis põhjusel? Igatahes edu selleks hooajaks ja loodan et tuleb parem kui eelmine.

Kullamäe: Aitähh heade soovide eest.

1. Rockiga on mul leping hooaja lõpuni. Mis siis saab, eks näeb, see sõltub paljudest asjadest. Minu eas tuleb mängida üks hooaeg korraga. Edasine sõltub tervisest, palju oleneb ka treenerist – kas ta näeb minusugusel meeskonnas kohta -, oleneb mänedžmendist, et kas pakutakse lepingut või mitte. Ma ei taha nii kaugele ette mõelda. Tähtis on see hooaeg lõpuni mängida.

2. Usun, et minu koondisemängud on ikka mängitud. See aasta oli rohkem ekspromt värk. Nii palju on nooremat põlvkonda peale kasvanud. Kuid olen juba korra koondisest loobunud ja tagasi tulnud, mistõttu raske on ka öelda, et nüüd on küll kõik läbi.

Mängijate valik on Eestis küllaltki kehva ja võib-olla viib vigastus kellegi välja, siis tuleb jälle appi minna. Seepärast ei riskigi öelda, et ei, koondisega on kindlalt läbi. Aga eks see koondise vanuse piir on minu puhul juba ees. Koondis peab olema nooremate meeste mängumaa.

3. Selge, et Müürsepa lahkumist ei korva Eesti tingimustes mitte kuidagi. Eelmisel aastal tuli Müürsepp vastu, et meeskond üldse saaks sellise klassiga mängijat lubada. Sellise rahaga sellise klassiga mängijat ei saa mitte kusagilt.

Aga kas meeskond on nüüd eelmise hooajaga võrreldes tugevam või nõrgem, saab öelda kevadel, kui hooaeg on läbi. Spordis määrab tulemus.

4. Jah, ega ma isegi pole viimastes mängudes oma esinemistega rahul olnud. Põhjuseid on nii objektiivseid, kui vähemobjektiivseid. Eks püüan oma õige rütmi leida: mängijaid ja treener on vahetunud, mängujoonis on natuke teistsugune. Nagu ennegi mainisin, olin ise ka meeskonnast eemal. Kõik niisugused asjad kokku mõjutavad. Kuid usun, et hooaeg on noor ja suudan selle negatiivse keerata positiivse poolele.

Max: Kõigepealt palju õnne poja sünni puhul!

1. Mis ikkagi oli see, mis sundis teid Tartusse edasi jääma ja kas olete rahul selle Rockiga mis on nüüd lõplikult komplekteeritud?

2. Mis tunne on, kui olete just tabanud otsustava viske ja rahvas hullub?

Kullamäe: Aitähh õnnitluste eest.

1. Kui möödunud hooaja leping läbi sai ja oli oodata pere juurdekasvu, siis olin kindel, et mängin selle hooaja Eestis. Rocki kasuks pani otsustama väga lihtne põhjus: pärast eelmist hooaega pakkus klubi kohe uut lepingut ja hakkas uuest hooajast rääkima.

Ja ega ma pole kunagi olnud selline tüüp, kes jookseks klubist klubisse. Igal pool olen pidama jäänud vähemalt kaheks hooajaks, välja arvatud Belgia, kust pidin vigastuse tõttu lahkuma.

Teist-kolmandat hooaega samas klubis on lihtsam mängida, kui enamvähem tuumik säilib. Eks minu mõte oli ka Rocki valides see, kuid kahjuks nii ei läinud ning Müürsepp ja Tarmo Kikerpill lahkusid. Kuid iga mängija teeb otsuseid ise ja seda ei saa kellelegi pahaks panna.

Aga jah, minul said asjad juba varakult kokku lepitud. Kalevi ja teiste klubidega vestlused tulid oluliselt hiljem, Rockile olin põhimõttelise jah-sõna juba öelnud. Ja nii ma siin olen.

2. See on ikka hea tunne. Korvpall on emotsionaalne mäng ning emotsioonid meeldivad rahvale ja endale. Pean tunnistama, et ega ma elus mingi õudne viimase sekundi viskaja pole olnud. Mõned head nähvakad on olnud võimalus ära panna.

Kuid hea tunne on ka siis, kui keegi teine paneb lõpusekundil sisse ja sa oled võitnud meeskonna pool. See lisab sellele mängule ainult vürtsi.

 

Verve: Kas mõtlete ka vahel, et äkki oleks ikka pidanud Kalevisse minema ?

 

Kullamäe: Nii pole mõelnud, et kas just Kalevisse oleksin pidanud minema. Aga kui oled üksi hotellitoas, ja juurdled elu üle, siis käivad peast ikka igasugused mõtted läbi.

 

Rauno: Kellelt te pärisite kullipilgu, emalt või isalt?

 

Kullamäe: Sellistele küsimustele jätaksin vastamata, räägime parem asjast.

 

Karla: kui mööda viskad.. miks sisse ei läinud?

 

Kullamäe: Sellisele küsimusele ei oska ka midagi vastata. See on mäng. On paremaid päevi, on halbu. Olen valmis küsijale preemia välja panema, kui ta näitab mulle meest, kellel kõik visked sisse lähevad.

 

Sven:

1. Kaua plaanite jätkata?

2. Arvestades teie head viskekätt, siis peaks olema mitmete kombinatsioonide tulemuseks kolm punkti Gert Kullamäelt. Juba eelmisel aastal polnud topelt katteid või midagi sarnast, et saaks visata kasvõi meeter kolmese joonest?

3. Kas näete kedagi enda mantlipärijana (sarnase viskekäega) noorte hulgas ja praeguses tipus?

4. Kas on mõtted liikunud ka treeneri ameti suunas? Edukat hooaega!

Kullamäe: 1. vt eestpoolt

2. Küsimus pole kindlasti mitte mulle. Selle peaks adresseerima treeneritele, kes mänguplaane teevad. Mängijad täidavad vaid neid. Eks ma isegi alati südames loodan, et mõeldakse ka mulle midagi head välja. Mõned treenerid toovad mu mängupildi paremini välja, mõned vähem.

3. Nimeliselt on väga raske öelda. Ennast pole ilus kiita, kuid sarnase käega nagu mina, on üldse ilmas vähe. Eks elu näitab, kas on neid, kes julgevad kaheksa-üheksa pealt viskama hakata. Küllap neid ikka on.

4. Olen öelnud, et pea kogu elu on selle alaga tegeletud ja oleks patt…. mitte just patt, kuid olen nii paljude heade treenerite käe all mänginud ja mul on olnud õnn igasuguseid asju kõrva taha panna, siis miks mitte vähemalt proovida seda edasi anda, eriti, kui korvpall mind huvitab ja ma seda naudin.

Rahvas armastab seda ala ja alati on harrastajaid. Korvpalliga seotuks jään igal juhul. Mis kujul, seda näitab tulevik. Praegu tuleb väljakul veel mürada.

Fänn: Tere! Kui suur on 3p visketabavus trennis võrreldes mängudega?

Kullamäe: Mängud on alati erinevad. Vastane katab sind, õpib sind enne mängu tundma, lähenetakse personaalselt, et kuidas mingit mängijat mingis situatsioonis katta jne. Teine asi on trennis oma meeste vastu mängida. Kindlasti tabavusprotsent erineb, kuid mitte eriti.

Ja ega trennis pole ka nii, et mängitakse 4x10 minutit, treenitakse erinevate punktide, aja peale. Igas mängus sõltub viskeprotsent väga paljudest teguritest.

Pakikas: Millest sõltub kolmepunktivisete protsent? Üks mäng on näiteks 70, teine mäng 10 protsenti.

Kullamäe: vt eelmist küsimust. Lühidalt üle öeldes siis, eks on halbu ja on häid päevi.

Gunnar: Kas sul on mingi saladus 3 punkti visete täpsuse taga või oled lihtsalt kõvasti vaeva näinud?

Kullamäe: Eks ma Eesti keskmisest korvpallurist olen ikka kõvasti rohkem visanud. Väiksena oli nii, et kui teised poisid läksid tuppa, siis mina jäin kuni pimedani korvpalliplatsile, vanemad ei saanud mind kuidagi sealt ära.

Minu viskekäsi ongi seotud ehk sellega, et olen hästi palju väljas visanud, ka tuulega meeldis mulle seda teha. Sai proovida viset kaarega ja ilma kaareta.

Ka treeningutel on viskamine mulle alati meeldinuid ja olen seda kogu aeg väga tõsiselt võtnud. Kui trennis tehakse kaitse- või sööduharjutusi, siis neid on saanud mõnikord ehk natuke kergemalt võetud, viskamist aga mitte.

Korvpalli fänn: Mis vanuses hakkasite tegelema korvpalliga ja kus see oli?

Kullamäe: Olin kümneaastane ja läksin neljandasse klassi. Tallinnas Mustamäel oli spordipäev, kus treener otsis noori poisse, kes tahaks korvpalli mängima hakata. Nagu see asi ikka käib. Ju ma siis jäin oma pikkusega silma.

Aga päris esimesed sammud korvpallis tegin isa kõrval. Asutused käisid paar korda nädalas õhtuti mängimas ja isa võttis mu alati kaasa. Eks ma seal siis mängisin palli.

Jaanus: Olen alati imetlenud sinu emotsionaalset mängu ja alati rabavaid kaugviskeid. Täna küsiksin hoopis teist laadi küsimusi: Millal hakkavad mängud toimuma uues saalis, või kas üldse hakkavad? Kui Tartus oleks üks asjalik eraettevõtja, kes ehitaks näiteks 6000-kohalise saali ja kutsuks kogu Rocki mängijad, treenerid ja muu personali Tartu Ülikooli alt ära, kas selline asi toimiks? TÜ Rocki nimest kaoks TÜ, muud midagi, kas mängijad oleks nõus? Kas Teile ei tundu halenaljakas, et kui Tartu Ülikool, mis ehitab näiteks ligi miljard krooni maksva uue keemia õppehoone, ei ole suuteline ehitama korralikku saali oma esindusmeeskonnale?

Kullamäe: Eks olen pikkadel õhtutundidel sellelegi mõelnud, et mida ja kuidas saab siin klubi juures paremaks teha. Jah, ma olen sellega päri, et Rock vajaks oma saali.

Kuid 6000-kohaline on Rocki jaoks natuke suur. Olen mänginud väikestes kohades ja on küsitav, kas nii suurt saali jõuab kogu aeg rahvast täis panna. Aga 4000-5000-kohaline saal oleks mõeldav küll.

Selle Tartu Ülikooli alt ära mineku kohta ei oska vastata. Niipalju kui mina olen aru saanud, on Rock osa Tartu Ülikooli akadeemilisest spordiklubist. Pikemas perspektiivis ehk võiks Rock olla täiesti omaette üksus. Paljusid probleeme oleks ehk lihtsam lahendada.

Kui praegu vaatame akadeemilise spordiklubi eestvedajat Riho Illakut, siis tal on musttuhat asja, millega ta tegeleb ja korvpall on vaid üks nendest asjadest. Ta ei jõua ja ta ei peagi kõikide asjadega korvpallis kursis olema.

See oleks ehk üks lahendus, kuidas asja veelgi professionaalsemaks ajada. See aga paraku mängijatest ei sõltu.

Selle üle, kui siin oleks korralik korvpallisaal, oleksin küll rõõmus. Juba Tartu fännid on selle ära teeninud. Ka mängijatele oleks suur boonus, kui siin oleks tänapäevane kuni 5000ndeline saal.

Kristjan: Kellega Rocki mängijatest saate kõige paremini läbi ja kas kellegagi teete midagi koos ka mängu-ja trenniväliselt?

Kullamäe: Möödunud aastal saime väga hästi läbi Müürsepaga. Me pole just ühe aastakäigu poisid, kuid koos palju mänginud, teame üksteist läbi ja lõhki. Temast tunnen tänavu kõvasti puudust. Mis siin salata, mina olen teistest vanem ja meil on erinevad huvid.

Aga ma võin kõigiga suhelda. Võistlustel on mu toanaaber Brian Cusworth ja kellega tihedamalt suhtlen, on Erik Dorbek ja Janar Talts, sest vabadel päevadel sõidame koos ühe autoga Tallinna.

Mängu ja trenniväliselt käime lihtsalt koos lõunal päevapraade söömas ja õhtusöökidel. Elan siiamaani hotellis ja «kodus» einestada pole võimalus. Paar korda oleme ka kinos käinud. Muud polegi, ülejäänu on trennid ja sõidud.

Kalle: Mis on need viis asja (mängukülge), milles Rock teie arvates Balti liiga tippmeeskondadele alla jääb?

Kullamäe: Tippseltskond, kellele alla jääme, on Kaunase Žalgiris ja Lietuvos rytas. Tänavu võib ka Riia ASKi nendele lisada, sest nad on väga hästi komplekteeritud, panustatud välismängijatele.

Teiste meeskondadega annab mängida, eriti kodus, kus me küll neile midagi kinkima ei peaks.

Vaadates kuidas mullu väljas mängisime, siis väljas võitu saada on meile justkui topelt võidupunktid.

Millest tippudele alla jääme? Mängijate kvaliteedilt ja rahakotilt, mis on omavahel seotud. Need on kõige tähtsamad, neist hakkavad muud asjad pihta. Mängivad ju mehed platsil.

Korvpallisõber: Küll otse, küll ridade vahel on varasematel aastatel räägitud Rocki mängijate lõbusast elust (et mitte öelda purjutamisest ööklubides) vabal ajal. Te isegi olete oma intervjuudes neile juhtumitele vihjanud. Kas need juhtumid on nüüd lõppenud?

Kullamäe: See on selgelt ülepingutatud küsimus. Möödunud aastal sai sellest palju räägitud, ka omavahel. Kes on ise välismaal mänginud, kes teiste treeneritega koos töötanud, siis need teavad, et ikka käiakse väljas ja on seltsielu.

Ja mida rohkem on võistkonnas nooremaid mehi, seda rohkem väljas käiakse, neil veri vemmeldab, tahavad elu nautida. Mida rohkem on võistkonnas vanemaid mehi, kellel on pered, lapsed, seda vähem.

Kui on olnud hea mäng, järgmisel päeval on vaba päev, siis mängijatele ikka meeldib lõõgastuda. Kõike siin elus tuleb muidugi teha mõistusega. Kui sa hommikul kell 5 oksendad baarinurgas, siis pole vahet, oled sa spordi- või ärimees.

Väljas käivad jalgpallurid, korvpallurid, valged, mustad. Väljas käimine pole mingi Rocki eripära.

Mida olen tähele pannud, siis vahel tulevad koos väljaskäimised kasukski. Välismaal mängides, ma ei mäleta, kas võitsime või kaotasime, kuid treener nägi, et platsil vedas igaüks mängu oma vaatenurgast, tiimi polnud justkui koos.

Treener tuli siis garderoobi ja ütles: nii, mehed, nüüd lähete õhtul välja, võtate õlled ja räägite need asjad omavahel sodiks.

Ja mis ma veel olen tähele pannud on see, et need, kes on väljas koos, sobivad ka väljakul paremini kokku. Neil on silmside, nad tunnetavad teineteist paremini. Kuid kordan veel, elus tuleb kõike mõistusega võtta.

Aga see, et Rocki mehed käivad väljas pummeldamas, on mingi müüt. Ükski mäng ja treening pole meil seepärast aia taha läinud.

Pakikas: Mille tõttu läks mäng Valgas lisaajale? Kas häälestatus või lihtsalt väga hea Valga mäng? Minu arvates tuli see ainult kasuks. 30ga neid võita ei oleks Rockile mingit kasu toonud. Kerde näitas samuti, et on väga hea treener: õiged time outid, õiged vahetused. Treeneris mina ei kahtle - väga hea täiendus Rockile.

Kullamäe: Olgem ausad, vaadates neid kahte võistkonda, siis meie peaksime olema nendest suhteliselt mäekõrguselt paremad. Juba meie treenitus on teine, teiseks mängijate materjal ja valik.

Kuid sport on ettearvamatu ja heal päeval võib nõrgem üllatada ja sel õhtul oli tõesti üllatus õhus. Valga tegi enda kohta väga hea mängu, mida ei saa küll meie kohta öelda. Paljud asjad läksid nii nagu nad poleks pidanud minema.

Siin pole küll mingit õigustust, nüüd tuleb teha õiged järeldused. Eelmisel aastal polnud palju, kui meie oleksime rytase kodus ära karistanud.

Huviline: 1. Mitu minutit jõuate täisjõuga mängida?

2. Mis ülesande treener teile tavaliselt mänguks annab?

3. Missugune kolmepunktivisete tabavusprotsent teid rahuldab?

Kullamäe: 1. Kui vaja, mängin 40 minutit ka. Kuid tänapäeva korvpall on selline, et head meeskonnad on komplekteeritud nii, et on kümme enam-vähem võrdset meest ja koormus jaguneb nende vahel ühtlaselt.

See ongi tippmeeskondade ja nõrgemate vahe, kui veel vastata eelpool olnud küsimusele meie ja Balti liiga tippude erinevuse kohta. Aga kui 40 minutit täisjõuga mängid, siis nii või naa annad kuskilt järele.

2. Ausalt öeldes polegi tänavu minule veel konkreetset ülesannet antud. Eks meil tuleb sellest treeneriga rääkida, et mida ta minult näha tahab ja kuidas ta minu rolli meeskonnas näeb, et saaksin kasulikum olla.

3. Öeldakse, et kui oled viskava orientatsiooniga mängija, siis kui viskad üle 40 protsendi, oled teinud hea hooaja. Eks minagi sellest protsendist lähtu. Praeguste mängude järgi on mul aga selleni veel pikk tee minna. Kuid hooaeg on veel pikk.

vana korvpallur: Missugune on teie soovitus noorematele (ehk noortele) meeskonnakaaslastele Rockis: Vallo Allingule, Asko Paadele, Marek Doroninile, Silver Leppikule?

Kullamäe: Mis see Allingu nii väga noor enam on, hakkab 30 saama. Aga nendele on vaja tervist soovida (naerab südamest - toim), soovitada ei oska midagi.

Kristo: 1. Eelmisel hooajal rõhutas treener Algirdas Brazys pidevalt, et vanemad mehed Rockis kaks korda päevas trenni ei tee. Milline on olukord sel aastal ning kuidas teie füüsis nii kõrges vanuses vastu peab?

2. Kuidas võrdlete eelmise aasta meeskonda praegusega nii psüühilisel tasandil, kui ka oskuste poolest? Võrrelge palun ilma keerutamata Brazyst ning Kerdet.

3. Kas peate peale trenni meeskonnakaaslastega ka viskevõistlusi/mängite 1vs1?

4. Miks ei ole Rock sel hooajal suutnud mängudes 100% pingutada (mängus Šiauliaiga tundus kõrvalt vaadates, et tõsiselt pingutama (loe kaitset mängima ning lauda blokeerima) hakati alles viimasel viiel minutil, kuuldavasti oli sama probleem ka mängus Valgaga?

5. Varasematel aastatel on palju kõneainet tekitanud Rocki mängijate väidetav alkoholilembus ning pidev ööklubides viibimine tähtsal võistlusperioodil. Väidan, et Gert Kullamäe pole eriline pidutseja. Millisel viisil lõõgastute teie? Hobid väljapoolt korvpalli?

6. Kuidas kulgeb traditsiooniline Tartu Rocki treening, kas treeningutel visatakse ka nalja või valitseb tõsine ning töine meeleolu?

7. Kas seksikad Rocki tantsutüdrukud panevad ka teil jala tatsuma ning tuletavad «vanu» aegu meelde?

8. Kui väidan, et Rock on võimeline pääsema Balti Liiga Final4 turniirile ning heal päeval võitama ka Žalgirist ning rytast, siis kuidas kommenteerite antud väidet teie?

Kullamäe: 1. Tänan küsimuse teise poole eest (naerab - toim). See Brazyse väide tekitas ka möödunud aastal meil meeskonnas väikese intriigi. Esiteks oli see väide absoluutselt vale. Ei teagi, kas ta tõesti seda ise ütles, või saadi siin millestki valesti aru.

Meeskond treenis kaks korda päevas hoolimata mängija vanusest. Hooajal oli mõni üksik kord, toonitan mõni üksik kord, kui minul ja Martin Müürsepal lubati jääda Tallinna, et me ei peaks hakkama hommikul vara sõitma.

Aga kuidas füüsis vastu peab? Eks vanusest tulenevalt tuleb paljusid asju teha sisetunde järgi, tuleb hoida töö ja puhkus balansis ning nagu varem ütlesin, asja tuleb mõistusega võtta, siis kestad ka paremini.

2. Võrrelda on kõige õigem hooaja lõpus, kus on näha, mis tehti õigesti, mis valesti.

Minust oleks äärmiselt ebaprofessionaalne, kui hakkaksin ühte treenerit taga rääkima või ühe või teise miinuseid rääkima.

Mängijana on mul loomulikult oma arusaamised ja nägemused asjadest. Spordis loeb tulemus ja kui hooaeg on läbi, siis saab vaadata, kuidas kummagi treeneri töö tulemuses on kajastunud.

3. Viskevõistlusi enne või peale trenni ikka tehakse, kasvõi niisama naljaviluks. Hommikustes treeningutes on viskamine ja eks need lõpevad ka mõningate viskevõistlustega.

4. Pingutama on siin vale sõna, sest pingutama minnakse igas mängus ja püütakse parimat. Küsimus on rohkem mängunüanssides. Vahel võid pingutada nii et veri ninast välja, kuid kasu ei miskit. Tänapäeva korvpall koosneb taktikatest ja muudest nüanssidest.

5. Olen täiesti tavaline inimene. Kui vähegi võimalik on, sõidan alati Tallinna pere juurde, meil käivad sõbrad külas, käime ise külas. Nüüd tuli teine ilmakodanik, uus elamine sai valmis. Seal võtad kasvõi luua kätte ja koristad aeda vms. Liblikaid pildistamas ja sukeldumas ma ei käi.

6. Enne või pärast trenni garderoobis ikka nalja saab, kui 12 meest on koos, on nooremaid, on vanemaid. Omavahelist lõõpimist spordimeeste seltskonnas jagub. Kui trennis hirmsaks andmiseks läheb, siis muidugi pole aega nalja teha, kuid mõnikord lähevad mõned naljad ka treeningul asja ette.

7. Ma ei tea, mida siin vanade aegade all silmas peetakse. Võib-olla seda, et minu abikaasa oli kunagi Kalevis tantsutüdruk, kuid me ei saanud tuttavaks läbi selle, vaid tundsime üksteist juba koolis.

Kuid ega ise ei jõua väga tantsutüdrukuid jälgida, sest oled platsi ääres. Kui on nõrgem mäng ja oled pikalt ees, siis minutilisel vaheajal võib-olla korraks vaatad.

Väga palju neid jälgida ei jõua, kuid ütlen otse ja ausalt, et meil on kõige paremad ja kõige ilusamad tantsutüdrukud.

8. Nõustun väitega selles osas, et kodus oleme võimelised kõigiga mängima. Me võime üksikuid mänge nendega võrdselt pidada, kuid pikas perspektiivis, hooaja vältel, on need meeskonnad siiski meist paremad.

Final4i jõudmine sõltub küll paljudest asjadest, kuid arvan, et puht meeskondlikult pole me veel valmis seal mängima. Komplekteerituselt jääme tipptiimidele lihtsalt alla, midagi pole teha.

Fänn: Tere. Kas mängijatel on sõnaõigust kui tahetakse võõrmängijat palgata. Edu hooajaks ja üldse elus.

Kullamäe: Ei ole. Olen välismaal küll olnud situatsioonides, kus küsitakse infot silmapiiril olevate mängijate kohta, et kas tead, kas tunned teda. Ja siis sõltub, kas mänedžment arvestab sellega või mitte. Aga kokkuleppeid teevad siiski mänedžerid.

Crusader:

1. Tere. Kuna olen tuline Kalevi ja teie fänn, siis küsimus lihtne: miks mitte Tallinna Kalev?

2. Palju oli selles teie kätt, et Tartu uus peatreener on Üllar Kerde ja kuidas võrdleksite neid eelmise treeneriga?

Kullamäe: 1. vt eespool

2. Võib-olla natuke ikka oli. (Küsimuse teisele poolele on vastus eespool – toim).

Triin: Tere. Mida hindate Üllar Kerde juures kõige rohkem ning millisena kujutate ette oma tulevikku?

Kullamäe: Raske küsimus. Ütlen seda pärast hooaja lõppu. (Küsimuse teisele poolele on vastus eespool – toim).