Seitsmevõistleja Grit Šadeiko viskab kuni 23-aastaste EMil odaviske avakatsel 47.93, tõuseb viimase ala eel liidriks ja tunneb, kuidas sees iiveldama hakkab. Ees on elu raskeim 800 meetrit – jooks, mis otsustab tema medali värvuse.
Pisarad, kuldmedal ja võimas isiklik rekord
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Armuaega eriti ei anta – Šadeiko võib oma tšehhitarist jälitajale Katerina Cachovale kaotada vaid seitsme sekundiga. Ja arvestades mõlema jooksutaset, on seda vähe. Šadeiko veeretab peas erinevaid mõtteid: «Ma ei kaota talle rohkem kui seitse sekundit! Ma tahan seda kulda! Ma võtan selle kulla!» Ja asub jooksma.
Esimene ring püsib kenasti graafikus, teise ringi lõpus aga kangestub pisut. Pärast finišijoont langeb eestlanna kui niidetult maha. Kas tuli kuld? Hõbe? Mis tulemus on? Ootamise aeg tundub lõpmatult pikk. Ja lõpuks teadustatakse: «Seitsmevõistluse võitis Grit Šadeiko!»
Šadeiko ohkab kergendatult ning puhkeb nutma. Pisarad ei taha kuidagi lõppeda. Elu ilusaim päev. Elu ilusaim võistlus. 6134 punkti annab kuni 23-aastaste EMil kulla, võimsa isikliku rekordi ning Daegu MMi B-normi. Rohkem, kui keegi enne võistlust iial oodata oskas.
Eemalt vaatab tütre triumfi ema Deivi Šadeiko ning pühib pisaraid. Endise kergejõustiklasena teab ta, mida tütar on selle tulemuse nimel teinud. Ta teab, milline töö on kuldmedali taga ning kui oluline on see saavutus. «Oi issand! See on ikka super! Üks kord läks ka Griti võistlusel kõik hästi! Need emotsioonid on lihtsalt kirjeldamatult ilusad,» ohkab ta kergendatult.
Treener Anne Mägi lisab emotsionaalselt: «See on ikka paganama hea tunne! Nende hetkede nimel tasub tööd teha! Uskumatu!»
Ja 21-aastase eestlanna enda esimene kommentaar pärast võistlust kõlab: «Ei oska kohe öeldagi, mis tunne on. Tahaks nutta ja naerda korraga! Ma olen lihtsalt nii õnnelik! Supertulemus!»
Kogu võistlus kuni kuulitõukeni kulges Šadeiko jaoks kui lepase reega.
Tõkkejooksust 13,68ga kindel alavõit, kõrgushüppes 1.78ga isiklik rekord. Mida veel tahta? Siis aga ebaõnnestus kuulitõukes kaks esimest katset. Kõik jäi viimasesse vooru. Kas kõik või mitte midagi! «Tõeline närvide mäng!», nagu meenutas treener Anne Mägi.
Šadeiko aga võttis end kokku ja tõukas 12.35. «Teadsin, et kolmas katse on veel ja siis suudan kõik heaks teha. Õnneks suutsingi end realiseerida,» muigas Šadeiko, kes 200 meetri jooksus püstitas 24,44ga isikliku rekordi. Ilus punkt avapäevale.
Pärast esimest päeva pahvatas ta oma vanematele: «Teisel päeval ma alles näitan, mis puust tegelikult olen!» Ja näitaski – kaugushüppes 6.20, odaviskes 47.93 ja 800 meetri jooksus 2.21,57! Tšehhitar Cachova jäi lõpuks 11 punkti kaugusele.
«Juba odaviske järel tuli närv sisse. 800 meetrit pole just mu lemmikala ning teadsin, et pean seal endast kõik andma. Õnneks suutsin seda. Kuigi, mis seal salata – see oli emotsionaalselt mu elu raskeim jooks,» nentis Šadeiko, kelle võistluse kogusumma valmistas talle endalegi väikse üllatuse. «Teadsin, et tahan sellelt võistluselt vähemalt medalit. Kuld ületab muidugi kõik ootused ja eesmärgid!»
Treener Anne Mägi sõnul ei tulnud medal aga sugugi nii kergelt, kui pealtnäha tunduda võiks.
«Oi, milline võistlus! Kõik seitse ala olid väga pingelised ja närvesöövad! 800 meetrit oli muidugi kõige hullem. Võiduni ei saanud kuni lõpuni kindel olla,» tõdes Anne Mägi, kelle sõnul valas ta juba enne õpilase viimast ala pisaraid.
Võit on seda hinnalisem, et enne võistlust valitses nii treeneril kui ka Šadeikol endal tegelikust seisust teadmatus. Serbias peetud Euroopa karikavõistlustel vigastas ta reiepealset ning see ei lasknud täiel mahul treenida.
Ent mis on Šadeiko saladus? Kust on tulnud arenguhüpe? «Ta on püsinud enam-vähem terve. Mis kõige olulisem – ta on vaimselt küpseks saanud. Siin ei hakanud ta kordagi tujutsema.
Varasematel võistlustel on ikka vahel tuju ära läinud, kui kõik pole loodetult kulgenud,» vastas Anne Mägi, kes tänas Šadeiko võidu eest ka erialatreenereid Ants Kiisat ning Toomas Merilat. Nii Mägi kui ka Šadeiko ise tõdesid, et iga ala juurde jäi ka väike varu. Sellelt võistluselt on hea edasi minna.
«Tegelikult ei tulnud ju supertõkkejooksu, superkõrgushüpet, 200 meetris pole päris tema aeg. Kaugushüppes on tema tase tegelikult veel parem, ka oda ja 800 meetrit saaks paremini!» hüüatas Mägi.
Šadeiko ise ütles vaid lühidalt: «Kindlasti pole see veel kõik, mis mul on sees. Varu on kõikjal!»
Küsimusele, kas õhtul on medalipidu ka, vastasid Šadeiko ja Mägi kui ühest suust: «Mis me ikka pidutseme! Elu läheb ju edasi!»
Grete Šadeiko saatis õele sõnumi: «Sa suudad seda!»
Kui kogu Šadeikode perekond – ema Deivi, isa Jaanus ja väikeõde Jade – olid sõitnud Ostravasse noorsoo EMile, siis keskmine tütar Grete Šadeiko jälgis võistlust Särevere kodust.
Juba pärast esimest päeva vaatas ta vanema õe põhikonkurentide järgmise päeva tippmargid üle ning veendus – siit tuleb medal! Muud võimalust lihtsalt pole!
«Saatsin Gritile sõnumi: sa suudad seda! Pärast esimest päeva olin täiesti kindel, et ta võidab medali!» meenutas mullu juunioride MMil ühe punktiga pronksmedali kaotanud Grete Šadeiko.
Pärast teise päeva kaugushüpet ja odaviset oli noorem õde aga veendunud, et viimase alaga ei anna Grit enam kuldmedalit käest. Vaatamata sellele, et nii treener kui vanemad polnud selles sugugi kindlad.
«Enne võistlust ei rääkinud Grit valjult oma eesmärkidest ja soovidest. Aga usun, et kõige enam heameelt valmistab talle just 6000 punkti piiri ületamine. Lõpuks ometi tuli ära!» nentis Grete Šadeiko, kelle sõnul mõjus õe kuldmedal talle endale kui palsam hingele.
Piiga ise pidi vigastuse tõttu loobuma Tallinnas toimuvatest juunioride EMist, kus ta ühe suursoosikuna startinuks. Nagu Grete Šadeiko ise ütles: «Grit pani nüüd meie mõlema eest! See mõjus lohutavana!»
Noorem Šadeiko tõdes, et loodab järgmise aasta omaealiste MMil teha korraliku tulemuse ja seetõttu ei hakatud tänavu riskima.
«Alguses anti mulle küll lootust, et ehk saan siiski EMil võistelda. Aga hakkasin käima taastusravis ja seal selgus, et on parem mitte vigastustega riskida. Selle asemel keskendun järgmise aasta MMile. Tahan seal korraliku tulemuse teha» ei salanud Šadeiko oma eesmärkidest rääkides.
Kas ka 6134 punkti ja noorsoo EMi kuldmedal – seda näitab vaid aeg. «Grit tegi vägeva tulemuse ette! Nüüd pean seda püüdma hakkama. Eesmärk on loomulikult tulevikus see ka ületada! Eks paistab, kas ma seda ka suudan,» muigas Grete Šadeiko kavalalt.