Võrkpallurite areng nõuab suvist tippsarja

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanus Nõmmsalu (vasakul) ja Euroopa meistrivõistluste kokkuvõttes Eesti koondise parimaks mängijaks kerkinud Ardo Kreek jäid eilses play-off-kohtumises hätta Bulgaaria nurgaründaja Matej Kaziski pidurdamisega.
Jaanus Nõmmsalu (vasakul) ja Euroopa meistrivõistluste kokkuvõttes Eesti koondise parimaks mängijaks kerkinud Ardo Kreek jäid eilses play-off-kohtumises hätta Bulgaaria nurgaründaja Matej Kaziski pidurdamisega. Foto: SCANPIX

Tõde: võrkpalli Euroopa meistrivõistlustel tosina parema sekka jõudnud Eesti rahvusmeeskond astus sammukese Vana Maailma eliidile lähemale. Küsimus: kuidas edasi minna?


EMil esimest korda alagrupist edasi pääsenud võrkpallurid kaotasid play-off’is kindlalt Bulgaariale 0:3. Karlovy Varys neli kolmegeimilist mängu pidanud Eesti koondise mäng näitas, et Euroopa esiotsa meeskondade peale meie hammas ei hakka, kuid keskmikke oleme valmis heal päeval enda tahtele allutama.

Eesti koondisele on viimastel aastatel edu toonud mudel, mis näeb ette tugevaid suviseid treeninguid ning sellele järgnevaid turniire ja kontrollmänge.

Kas Eesti parim pallimänguvõistkond peaks samamoodi jätkama või tuleks hakata ühte jalga käima suurte võrkpalliriikidega ja naasta Euroopa liigasse (Maailmaliigasse me veel ei pääse – toim), sellele annavad vastuse talvised ajurünnakud. Fakt on see, et kõik tänavusel EMil osalenud koondised – välja arvatud Eesti ja Tšehhimaa – osalesid kas Euroopa või Maailmaliigas.

«Mäletan hästi kaht aastat, mil Euroopa liigas kaasa tegime,» soris peatreener Avo Keel mälusopis. «Debüüthooaeg oli uus ja huvitav. Teisel suvel hakkas aga kostma nurinat, et puhkus jääb lühikeseks ja kas seda Euroopa liigat ikka vaja on. Nüüd räägime aga sellest, et vastased saavad meist rohkem tugevaid mänge. Nende võrdluste põhjal tundub, et rohi on rohelisem seal, kus meid pole.»

Euroopa liiga neelaks koondise eelarvest vähemalt 100 000 eurot; tänavu puudus koondisel peasponsor. Alaliidu peasekretär Tarvi Pürn andis mõista, et tugeva tahte korral see summa isegi leitaks.

«Eesti koondis on jõudnud tasemele, mis lubaks püüda Euroopa liiga võitu ja üritada läbi selle jõuda Maailmaliigasse. Soome koondise näite puhul on võimalik Maailmaliigas laekuvate preemiatega kogu eelarve katta. Küsimus on selles, kas Euroopa liigale kulutatav ressurss on seda väärt või on mõttekam ise turniire korraldada ja teistel meeskondadel külas käia,» arutles Pürn.

Puhtsportliku poole kõrval aitab suvine sari suurendada ala populaarsust, sest meie peamiselt välisklubides leiba teenivat võrkpallieliiti näeb erinevalt jalg- ja korvpallikoondisest kodupubliku ees mängimas haruharva.

Nurgaründaja Keith Puparti sõnul ei saa EMiga samal aastal toimuvas Euroopa liigas tugineda vaid seitsmele-kaheksale mängijale, sest sellisel juhul oleksid mehed sügiseseks tiitlivõistluseks kurnatud. «Olen juba sellises eas, et nii pingelist suve ma vastu ei peaks ja vajan enda kõrvale kedagi, kellega koormust jagada,» lisas temporündaja Raimo Pajusalu.

Tänavu alustas rahvusmeeskonna juures ettevalmistust 20 mängijat, kõige keerulisem oleks väärilist asendust leida sidemängijale Kert Toobalile. «Euroopa liigas saaks kindlasti võimaluse end näidata laiem ring mängijaid,» kinnitas Keel.

«Ma pole sarjas osalemisega kaasnevate üksikasjade peale mõelnud, kuid vajadus selleks on olemas. Euroopa liiga on raske, kuid hea asi. Sinna minek eeldab aga mängijate ühist kokkulepet, et asja võetakse täie tõsidusega, mitte tüütu kohustusena. See omakorda eeldab kõva rutiini talumist.»

Keele leping koondise peatreenerina kehtib 2013. aasta EM-kvalifikatsiooni ja edu korral finaalturniiri lõpuni. Kas siis ja tänavu novembri lõpus peetaval Londoni olümpia valikmängudel jätkab tema kõrval Boriss Kolcins, on lahtine. Keele sõnul seisab selleteemaline jutuajamine alles ees. Kolcins asub teatavasti tööle Venemaa tippnaiskonna Moskva Dinamo peatreenerina.

«Vana luua kõrval kulub uus luud ikka marjaks,» muheles Keel. «Kolcins rõhus ettevalmistuse käigus asjadele, mida mina nii oluliseks ei pidanud. Tema kogemustest tõusis meile kindlasti kasu.»

EMi kordaläinuks pidanud Keele sõnul ei kahanda saavutatu väärtust tõsiasi, et Portugali seljatamise kõrval ei suudetud Venemaalt, Tšehhimaalt ja Bulgaarialt geimigi näpata. «Sapi­pritsijad võiksid viriseda siis, kui me oleks alagrupist edasi pääsenud Austriat alistades. Võitu Portugali üle tuleb kõrgelt hinnata,» märkis koondise peatreener Keel.

Peatreener tõstis EMi kokkuvõttes esile Ardo Kreegi panust. Poola klubis Varssavi Polütehnikum teist hooaega alustav temporündaja pani Eesti koondises nelja mängu peale kokku kõige rohkem blokke (11) ja lõi enim ässasid (5). Rünnakupunktide pingereas oli ta 15 silmaga neljas.

«Õnneks polnud meeskonnas ühtegi põrujat,» täpsustas Keel. «Enim häiris ebatäpsus lihtsate pallide mängimisel, puterdame liiga palju. Tippmeeskondade tegutsemist jälgides silm puhkab peal.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles