«Kas Mati Alaverist lahtisaamine on lahendus? Ma ei saa öelda, et pean seda põhimõtteliselt õigeks, pealegi on Alaver algusest peale rääkinud valmisolekust oma kohast loobuda,» rääkis Jaak Mae eile hommikul napp pool tundi enne Eesti Suusaliidu juhatuse koosolekut.
Mae oli ka seda meelt, et suusaliidu peasekretäri Jüri Järve vallandada poleks õige. Sest milles saab teda süüdistada – valetamises? Tegelikult tegi Järv ju lihtsalt oma tööd ega saanud seaduste järgi ajakirjanike küsimustele Andrus Veerpalu positiivse dopinguproovi kohta kuidagi teisiti vastatagi.
Seega polnud juhatuse liikme staatuses Mae enne eilset koosolekut veendunud, et suusaliit vajab just praegu suurpuhastust. Juhatuse kollektiivne tagasiastumine näis talle aga juba liigagi laia vastutusena. «Poliitikas võtab ka tavaliselt vastutuse üks kindla valdkonna minister, mitte terve valitsus,» märkis ta ja lisas, et Alaverist loobumine oleks õigustatud juhul, kui rahvusvaheline spordiarbitraaž otsustab, et Veerpalu on tõesti süüdi.
Jaak Mae, sa kuulud Eesti Suusaliidu juhatusse, mis on seni kollektiivselt asunud positiivse dopinguproovi olnud sportlase poolel ja toetanud tema kaitsmist. Kuidas sellist tegevust põhjendada?
Kas juhatuse algne otsus oli õige … kui aga juba nii otsustati, tuleb minna ka lõpuni. Olen enda käest korduvalt küsinud, kas mul on põhjust Andrust mitte uskuda. Tunded ja arvamused on aja jooksul varieerunud, aga ei näe põhjust teda mitte uskuda, las ta käib oma tee lõpuni. Selles loos on ju nii palju lahtisi otsi ja küsimusi. Tavalised inimesed on nagunii kahes leeris ja see jääb talle lõpuni külge. Sportlasena on Veerpalu aga juba oma karistuse saanud, MMilt pidi ta ju
eemale jääma.
Suvel sai sinust Otepää MK-etapi peakorraldaja, kes peab tegema kõik selle heaks, et inimesed tuleksid talvel ikkagi spordipidu vaatama. Selleks oleks vaja, et koduses suusatamises oleks asjad korras, kuid tegelikult need seda pole.
Praegusest olukorrast võidab ainult meedia – ma pole seda meelt, et peame tegema oma tööd teie vahendusel. Praeguses seisus tuleb alaliidul teha oma asju edasi võimalikult hästi. Samas ei jaga ma arvamust, et kõik on läbi ja lõhki halvasti. Saan väga hästi aru, et tervikpildi serveerimine pole meedia huvides. Pinge säilitamiseks peate jätma õhku palju küsimärke.
Milline on tervikpilt sinu nägemuses?
Näiteks Veerpalu loos on meedia omad järeldused teinud. Selles on ju kolm osalist ning teie nägemuses on üks, Andrus Veerpalu, üdini halb, kaks ülejäänut, FIS ja WADA, aga head – samas andsid kõik kolm ühesugust informatsiooni. Tegelikult käitus ju Eesti Suusaliit algusest peale reeglite kohaselt ning ajakirjanikel tulnuks oma lugudega oodata kuni B-proovi avamiseni.
Oodata polnud võimalik, kuna tekkis kahtlus, et kogu lugu võidakse kinni mätsida. Veerpalu ju ei kiirustanud oma süütuse tõestamiseks B-proovi avamisega. Kui sa ise oled oma puhtuses veendunud ja korraga saaksid teada oma positiivsest proovist, kas sa ei tahaks siis kohe teada, mis värk on?
Muidugi tahaks, aga mõelge ka sellele, et võib-olla polnud viivitamine tema enda otsus. Selle kohta võis ju hiljem lugeda ka avalikustatud materjalidest. Kuid ma ei oska Andruse käitumist seletada, seda peab ta ise tegema. Läbi terve karjääri on meedia tegelenud tema võimaliku dopingu teemaga. Kõik, mis Skandinaaviast tuli, on siinne meedia üles korjanud.
Lisaks Veerpalu dopinguloole oled ka ise sattunud palju kõneainet tekitanud sündmuste keerisesse. Kas oskasid Otepää MK-etapi korraldusmeeskonna juhiks asudes aimata, et kogu ürituse ümber võib tekkida selline kära?
Kui mind sinna kaasati, oli raske midagi sellist oodata. Toona valitses selge nägemus, et senised korraldajad teevad asja edasi ja suusaliit jõuab nendega kompromissile. Tegelikult tehti sihtasutuse Tehvandi nõukogule ettepanek, et mind kaasatakse sinna eesmärgiga tegeleda MK-etapi jaoks lisavahendite leidmisega, millest osa jääks liidu põhitegevuseks. Tasu oleksin saanud tulemuspalgana.
Asjad kujunesid siiski teisiti. Kuidas sulle tundub, kas inimesed on üldse aru saanud, mis MK-etapi korraldamise ümber toimub?
Midagi ei toimugi ju, käib tavaline töö. Aga äriettevõttena on ajalehed huvitatud teema aktuaalsena hoidmisest, et ajakirjanikud saaksid oma palga välja teenida. Minu jaoks on mõned asjad selgelt kontekstist väljas. Nende läbikäimine pole enam mõistlik ja on ammu lahenduse saanud.
Võtame näiteks juba suvel Alar Arukuuse koostatud kirja FISile, millest tehti hiljuti ajakirjanduses palju juttu. Teadsime sellest algusest peale. Pärast minu ametisse määramist oli see aktuaalne umbes nädal aega, kuid pärast FISi inspekteerimist sai probleem lahendatud ja uudisväärtus muutus olematuks.
Toona ei teadnud ajakirjandus sellest midagi. Uudiseks sai see alles hiljem, kui info jõudis meediasse.
Kas me peame kõik oma töökoosolekud läbi meedia avalikustama? Ja kui see ongi oluline, siis tuleb kajastada asju nii, nagu nad tegelikult on, mitte läbi ajakirjaniku nägemuse. Arvamusloona on see mõistetav, aga üldine kajastatus ei tohiks selline olla. Kogu loo juures ei pandud tähele, et MK-etapi korraldusmeeskonnas pole suuri muutusi, enamik inimesi on ju samad, kes seda tööd alati teinud. FISi inimesed ütlesid, et hea oleks, kui võistlust korraldaksid edasi samad inimesed. Ja tegelikult nii ju ongi – ainus oluline lahkuja oli Tiit Pekk.
FISi jaoks on Otepää võistlusega seotud mured juba ammu päevakorrast maas. Kui nende arvates oleks organiseerimisega probleeme, teeksid nad siin nii nagu Moskvas täiendavaid inspekteerimisi ja tooksid korraldusmeeskonna etteotsa mõne oma inimese.
Eestlastes on tekitanud suurt paanikat Otepää etapi kadumine järgmise hooaja kalendrist ning võimalik, et ka järgmiste aastate plaanidest. Kas Peki taandumine avaldas etapi kalendris püsimisele nii suurt mõju?
Suures organisatsioonis käib töö ikkagi pikemas perspektiivis. Samas ei saa unustada, et Pekk oli FISis murdmasuusatamise kalendrikomisjoni juht ja tänu sellele püsis võistlus nii pikka aega kalendris. Tegelikult tehakse FISis kõik otsused väiksemas ringis, kust nad lähevad edasi murdmasuusatamise komisjoni, mis tegeleb varem ette valmistatud otsuste kinnitamisega.
Kas Pekk oli siis tõesti nii suur Eesti suusatamise vastane, et ta tuli nii kõrgelt kohalt tagasi kutsuda?
See on teema, mida Pekk peaks ise kommenteerima. Üks asi on see, kuidas ta kevadel käis FISi koosolekul ja mida ta seal tegi… Selle põhjal tekkiski tööversioon, et milline on tema edasine nägemus. Samas ei tehtud Peki tagasikutsumise otsust, vaid ettepanek, et ta tuleks ja räägiks suusaliidu juhatuses oma asjadest. Paraku ei leidnud ta selleks aega ja esitas hoopis ise palve end seoses uue töökohaga tagasi kutsuda.
Kas see palve ei tulnud mitte seepärast, et kodus läks selja tagant sudimiseks?
Seda teab ainult Pekk ise, mis info ta kevadel FISi viis. Kui mees on seal ja korraga hakkavad tulema kirjad, et mis teil Otepääl toimub, meil aga käivad alles MK-etapi korraldamise üle läbirääkimised… Kas Pekk on nõus seda valgustama ja kas sel enam mõtetki on? Tegelikult pole need asjad mustad ja valged.