Tartu Ülikooli kantsleri Andres Liinati sõnul pole nende korvpallimeeskonnal enam õigust vääratada. Samas lükkas ta ümber väited, et ülikooli spordiklubi korvpallijuhile Andres Ottenderile maksti preemiat treenerite arvelt.
Kahtlane preemia ja treenerite krediit
6. detsember 2011, 11:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaid Tartu Rocki nime kandnud, ent sügisest lihtsalt Tartu Ülikooli eest võistleva korvpallimeeskonna ümber on tänavu ärevust ja skandaalikesi varasemast rohkem. On ka põhjust – sügisel loobuti eurosarjast, Balti liigas on saadud lubamatuid kaotusi ja tagatippu levis kuuldus, et klubi kahjumit kärpinud mehele maksti hiiglaslik preemia.
«Kindlasti ei maksnud me Ottenderile preemiat treenerite arvelt,» väits Liinat. «Meil on üheksa noortetreenerit, neist seitsmel on töötasu hoopis tõusnud.» Ta andis mõista, et stipendium langes vaid nendel, kelle töötulemused polnud piisavalt head…
Liinati juttu kinnitavad ka igapäevaselt lastega tegelevad treenerid. Postimees vestles juhendajaga, kelle sõnul muutusid stipendiumilepingud konkreetsemaks ning sinna lisandus teatud punkte – tasu võib suurenda seoses heade tulemuste või mõne vanusegrupi koondise treenerite ringi kuulumisega.
Kuid milles siis seisnes Ottenderi kokkuhoid? Kas Eesti korvpalli tänavuses kõige hullemas sammus, eurosarjast loobumises? Liinati jutu järgi ei vastavat ka see arvamus tõele. Ta märkis, et juba mitu hooaega elati eurosarjas osalemise nimel võlgu ning ükskord pidi selline olukord lõppema.
«Seda, kas tegemist oli väga halva otsusega, näitab järgmine hooaeg. Siis kavatseme taas Euroopasse minna,» rääkis Liinat ja lisas, et loobumine ei tähendanud kärpimist, vaid lihtsalt eelarve piiridesse mahtumist.
«Ottender suutis korvpallidivisjoni juhina hoida kokku hoopis mujalt – igapäevakuludelt, transpordilt, saaliüüridelt. Samas leidis ta juurde toetajaid. Tõsi, endise peasponsori Saku toetus küll vähenes, kuid see pole tema süü,» lisas ta.
Liinati väitel ei vasta tõele ka esialgu üldsuse ette paisatud preemia suurus – vanas rahas umbes 100 000 krooni. «Tegelikult on see summa väiksem. Kui palju, sellel polegi tähtsust. Preemia maksmisel lähtuti inimese töölepingust.»
Liinat on tähelepanelikult jälginud ka klubi esindusmeeskonna tegemisi ning möönis, et rahuloluks pole vähimatki põhjust. Üle hulga aja tundis ta kerget rahuldust alles reedel, kui Tartu jäi Eesti meistriliiga kohtumises alla Kalev/Cramole. Mõistagi ei tekitanud rahulolu kaotus, vaid see, et ta nägi mängijaid platsil võitlemas.
«Seni oli see meie suurim probleem – mehed ei võidelnud,» leidis ta. «See, et lõpus paari punktiga kaotati… Selline võit või kaotus on kinni pisiasjades. Aga see, mis juhtus laupäeval Raplas, oli üks suur jama.»
Liinat pidas silmas Eesti korvpalli ajalukku läinud kohtumist, kus Tartu vormistas võidu viimase poole sekundiga. Endise korvpallurina leidis Liinat, et tegelikult poleks tohtinud asjad nii teravaks minnagi. Kuid see oli koduse liiga mäng, mille tähtsamad lahingud peetakse alles kevadel. Märksa olulisemas Balti liigas liigub aga meeskond rütmis, mis võib nad veerandfinaalist sootuks välja jätta.
«Selge on see, et samamoodi ei tohi meeskond enam jätkata,» teatas Liinat. «Samas ei oska ma öelda, kui palju on treeneritel veel krediiti – kas seda mõõta päevade või nädalatega… Praegu pole me selle peale veel mõelnud.» Samas kinnitas ta, et tõsiseid jutuajamisi on meeskonna treeneritega juba peetud.