Olukorras, kus iga päev sajab uudiseid halvast majandusseisust, võivad koduse kergejõustiku Kuldliiga korraldajad rahulikult hingata.
Kuldliiga pakub korralikku teenimise võimalust
16. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kergejõustiku visiitkaardiks saanud võistlussari toimub suure tõenäosusega veel vähemalt neljal hooajal – nii pikaks ajaks sõlmisid korraldajad koostöölepingu peasponsoriga. BIGBANK annab selle aja jooksul nende käsutusse kolm miljonit krooni.
Eeloleval suvel läheb aga kõikide etappide võitjate vahel jagamisele 300 000 krooni.
Eesti mõistes arvestatava auhinnafondiga üritusega tehakse algust juba järgmine nädal, kui käivitub kolmeetapiline talvesari. Sisehooajal puudub küll jackpot, ent väärt tulemuste eest on ette nähtud korralikud preemiad.
Esimest korda astutakse areenile tuleval kolmapäeval Tartus.
Paraku ei võta kõik kodused ässad sisehooaega kuigi tõsiselt. Näiteks kaugushüppaja Ksenija Balta plaanib hallis keskenduda hoopis sprindile ja tõkkejooksule. «Viimased aastad on näidanud, et kui olen talvel heas vormis, ei taha suvel asjad õnnestuda,» selgitas Balta. «Sprindis on küll Eesti rekord väga tugev, ent selle ületamine pole ebareaalne.»
Eesti 60 meetri jooksu rekord 7,30 kuulub Katrin Käärti nimele ning on püstitatud neli talve tagasi EMil Madridis. Selle ületamine tagaks Kuldliiga preemiatabeli järgi vähemalt 8000 krooni.
Balta peab rekordi püstitamist tõenäolisemaks siiski välismaal hea rajaga areenil ning tihedas konkurentsis. «Tugevate vastaste kõrval õnnestub mul jooks tavaliselt paremini,» märkis särtsakas piiga, kes püüab head tulemust ka tõkkesprindis.
«Tõkked aitavad mul kaugushüppes parema tulemuseni jõuda, olen nende ületamist viimasel ajal palju harjutanud,» selgitas Balta. «Hooajaks valmistudes olen suuremat rõhku pannud vastupidavuse tõstmisele. Suvel olin tihti kuuenda katse ajaks väsinud. Paraku parandavad tipphüppajad väga tihti oma tulemust just viimase üritusega.»
Sprint ja tõkkejooks on küll toredad spordialad, ent fännid ootavad Baltalt tegusid eelkõige trumpalal kaugushüppes. Suure tõenäosusega jäävad olümpiajärgsel sisehooajal paljud tipud tiitlivõistlusest kõrvale, see aga annaks seni teise ešeloni kuulunud sportlastele hea võimaluse kõrgete kohtade eest heidelda.
Balta möönis, et võimalus võita sise-EMilt medal ahvatleb, ent ta suudab emotsioone taltsutada. «Kui mõelda suurtele asjadele, tuleb millestki loobuda. Tunnen, et olen suurteks asjadeks võimeline,» viitas ta kõrgetele plaanidele.
Sportlastee alguses tunti Baltat kui mitmevõistlejat. Talvel ei plaani ta viit ala sobitama hakata. Kui isu tekib, võib ta kunagi üritada seitsmevõistluse tippmarki. «Kui kunagi tuleb selline tuju, siis proovin. Eesti rekordi võiks tõesti oma nimele võtta,» sõnas ta.