Pohlak: mis on juhtunud hollandlastega?

Aivar Pohlak. Foto: Laura Oks

15. JUUNI

Hollandi koondise ebaõnnestumised EMil.

Aivar Pohlak, Eesti Jalgpalli Liidu president

Johan Cruyffi / Johan Neeskensi juhtimisel mängitud loominguline ja emotsionaalne jalgpall – esimene neist meestest on maailma ühe atraktiivsema, FC Barcelona mängustiili peafilosoofe – viis hollandlased 1974. ja 1978. aastal maailmameistrivõistluste finaali, tõsi, mõlemas jäädi kaotajaks.

Põlvkondade vahetuse järel sai Gulliti, Rijkaardi ja van Basteni Holland 1988. aastal Euroopa meistri tiitli, mänguliselt oldi ligikaudu sama emotsionaalsed kui eelnev põlvkond, aga ratsionaalsuses ehk samm kaugemalgi.

Seejärel tuli periood, kus erimeelsused hollandlaste ja surinamilaste vahel takistasid koondist saavutamast parimat.

Käesoleva sajandi alguses käis Hollandi jalgpallis diskussioon teemal «mängime küll ilusaimat jalgpalli, aga vaja oleks tiitleid», kõige jõulisemalt võttis asja lahendamise ette van Marwijk ja jõudis kaks aastat tagasi maailmameistrivõistluste finaali – endine edukas Rotterdami Feyenoordi loots suurendas veelgi analüüsi osa koondise ettevalmistamisel ja oma mängu korraldamist vastavalt skautide poolt raporteeritud vastase nõrkadele kohtadele; nii näiteks märkasin Hollandi-Taani kohtumises sellisena katset mängida taanlaste viimasest liinist läbi kiire ühepuutesööduga, mis mõnikord õnnestus, aga sagedamini osutus punnitatuks.

Sellised liiga täpsed plaanid on hävitanud tulpide maa poegade loomingulisuse, mis on olnud nelikümmend aastat nende edu tsement, ehk kummalisel kombel on Hollandi jalgpalli tugev teoreetilis-analüütiline taust tekitanud neile endale probleemi ja sellele on viidanud ka Cruyff.

Olen veendunud, et kõnealused tulevad olukorrast välja ruttu, sest tarkust on Hollandi jalgpallis küll ja veel.

14. JUUNI

Hinnang Hollandi koondise senisele esinemise EMil.

Marko Meerits, Hollandi jalgpalliklubi Vitesse mängija ja Eesti koondislane

Eelkõige tundub, et Hollandit vaevavad sisekliima probleemid ja sellest ka kehvad tulemused. Kui treener on mingi otsuse teinud, siis seda ei tohi vaidlustada ja selle üle oma pahameelt väljendada. Kindlasti ei saa öelda, et kõik mängijad on suurte egodega ja tekitavad probleeme, kuid mängijate omavaheline läbisaamine ei ole praegu parim.

Taset on hollandlastel kindlasti piisavalt, et sellest nelikust (B-alagruppi kuuluvad veel Saksamaa, Portugal ja Taani) edasi veerandfinaali murda. Mängijad on neil iseenesest head ja jalgpalli oskavad nad mängida ning võimalusi on neil olnud, kuid õnne on ka vaja. Sel korral on neil sellest ka väheke puudu jäänud.

Portugaliga ootab neid ees samuti raske mäng, kuid nad peavad vaatamata raskele seisule seal endast parima andma, kuna neil on vaja poolehoidjate silmis oma mainet hoida. Fännide jaoks on väga oluline, et turniirilt tuleks ka positiivseid tulemusi.

Hollandi meediat ma praegu jälginud ei ole, kuid olen hollandlastega suheldnud ja nad on väga pettunud. Mängupildist enam valmistavad neile pahameelt tulemused. Alati ei pea mäng ilus olema ja võit maksab ikka rohkem.

13. JUUNI

Hinnang EMi korraldajate Poola ja Ukraina senistele mängudele ja võimalustele alagrupist edasi pääseda.

Tarmo Kink, Eesti jalgpallikoondislane

Kui Ukrainat ja Poolat kõrvutada, siis mänguliselt on ukrainlased kindlasti paremad. Ise loodan, et nad pääsevad alagrupist edasi.

Kui võrrelda neid gruppe, kus nad mängivad, siis A-alagrupp on kindlasti turniiril kõige nõrgem. Usun, et poolakatel on sealt võimalus edasi minna küll ja nad on võimelised Tšehhit võitma (Poola vajab viimases kohtumises alagrupist edasipääsu tagamiseks Tšehhi üle võitu – toim). Oleks seltskond vähe kõvem, siis jääksid nad sinna pidama.

Seni on Poola mänginud päris korralikult. Samas kiidavad paljud Venemaad, kuid usun, et nende kaitseliin pole veel rasket katsumust pidanud läbi tegema. Kindlasti saab nendest ka mingi hetk konkreetsema pildi.

D-alagrupis on tunduvalt nimekamad võistkonnad ning Ukrainal on ees veel mängud Prantsusmaa ja Inglismaaga. Kui prantslased lükkavad viienda käigu sisse, siis võib ukrainlastel nendega raskeks minna, kuid mängus inglastega näen neil kindlasti varianti. Usun, et praeguseks on Ukrainal suuremad pinged maas ja äkki avalikkus pelgas enne turniiri oma meeskonna pärast natuke liiga palju. Ukrainlased mängivad jalgpalli ja seda on hea vaadata. Pigem arvan, et mõlemad korraldajad pääsevad veerandfinaali.

Korraldajate edasipääs alagrupist oleks kindlasti ka turniirile hea, kuna melu ja kõik sinna juurde käiv oleks siis suurem. Kuid usun, et suured rahvamassid tulevad nagunii kohale.

Kokkuvõttes on ka turniir seni päris korraliku mulje jätnud ja enamik mänge on päris head olnud.  

11. JUUNI

Hinnang turniiri eel favoriitideks peetud Saksamaa, Hispaania, Itaalia ja Hollandi esimestele mängudele EM-finaalturniiril.

Aavo Sarap, jalgpalliekspert ja treener

Sellest nelikust on kolm meeskonda olnud esimeses kohtumises suhteliselt normaalsed. Holland oli minu ja ka tõenäoliselt paljude jaoks pettumus. Hollandlased ootasid Taanilt teistsugust mängu, kuid taanlased tegutsesid endale tüüpiliselt. Holland ei sundinud vastast eksima ja nad olid väljakul ka ise nõutud.

Favoriitidest ongi nemad esimese kohtumise järel kõige raskemas seisus ja seda ka psühholoogiliselt, kuna järgmises matšis tuleb neile vastu Saksamaa. Nad peavad sisuliselt nüüd nagu kiviseinast läbi minema. Hollandlastele ei piisa enam sakslaste vastu viigist, kuid usun, et nad suudavad juurde panna.

Kohtumises Taaniga nad palliga kehvasti ei mänginud, kuid vastastele anti liiga palju ruumi ja järgmises matšides peavad nad ilma pallita rohkem tööd tegema.

Sakslastelt ootasin, et nad oleksid Portugalist rohkem üle, kuid esimeses kohtumises ei taha keegi kaotada ja eks nad olid natuke ettevaatlikumad ka, kuna eelnevas mängus oli Holland ju mõningase üllatusena Taanile alla jäänud.

Usun, et Saksamaa suudab rünnakul palli veel kiiremini ja kitsamal alal liigutada, kui seda tehti laupäeval. Samas Cristiano Ronaldo vastu oli selline aeglasem kiigutamine hea taktika, kuna siis saab ta vähem palli ega ole ka nii ohtlik.

Sakslastel on küll palju võrdseid mehi, keda väljakule saata, kuid usun, et peatreeneri jaoks on tegemist meeldiva probleemiga ja kõik saavad aru, et võideldakse ühise eesmärgi nimel.

Sarnaselt Saksamaaga suudavad juurde panna ka Hispaania ja Itaalia, ning eriti just hispaanlased. Erinevalt FC Barcelonast, kellel jooksis matšides Londoni Chelseaga juhe kokku, suutis Hispaania oma joonest kinni pidada ja saadi nende jaoks tüüpilisest olukorrast ka oma värav kätte.

Itaallased mängisid samas head Itaalia jalgpalli – lisaks distsipliinile suudeti näidata ka korralikku mängupilti. Neil oli võimalik ka Hispaania vastu võita ja kokkuvõttes oli nende poolt igati hea esitus.

Kui üks võistkond jaksab terve kohtumise mentaalselt tööd teha ja soostub 90 minutist 80 minutit ilma pallita väljakul rabama, keskendudes oma asjale, siis selleks koondiseks on Itaalia. Niimoodi on võimalik Hispaania mängumootorit lõhkuda ja itaallased võivad sellega edukalt hakkama saada.