«Me ei tulnud siia selleks, et võita vaid üks meistritiitel. Või kaks või kolm või neli või viis või kuus või seitse …» teatas LeBron James kaks aastat tagasi juulis enesekindlalt, olles värskelt saanud Miami Heati mängijaks. Koos Dwyane Wade’i ja Chris Boshiga moodustati trio, mille Miami õhinas fännid ristisid kõigi aegade vägevaimaks. Meeskondlik korvpall on surnud, leidsid õelutsejad omalt poolt.
Suur oli sestap viimaste rõõm, kui supertrio Wade-James-Bosh pidi mullu NBA finaalis tunnistama Dirk Nowitzki juhitud Dallase paremust.
«Kõik, kes lootsid, et ma põrun, elavad homme hommikul ärgates ise samasugust elu nagu ennegi,» nähvas James pärast viimast mängu pressikonverentsil kõrgilt, taipamata toona, et just selline suhtumine saigi
Miamile saatuslikuks. Ennast kogu maailma vastu häälestanud meeskond käitus väljakul ärahellitatud jõnglastena, jonnides kõigi ja kõige vastu ning murdudes viimaks finaalipinge all.
Kogemused õpetavad
Pärast seda kui Oklahoma City Thunder oli tänavuses viimases finaalmängus purustatud 121:106 ja seeria 4:1 võidetud ning James oli jõudnud pea kohal hoida nii NBA võidutrofeed kui ka finaali parimale mängijale antud kuldset trofeed, meenutati talle pressikonverentsil aastatagust lüüasaamist.
«Olin äärmiselt lapsik. Mu eesmärk oli väljakul tõestada, et teised eksivad, mitte aga mängida mängu, mida olen kogu elu armastanud. Lõppenud hooaja jooksul olen omandanud tohutult kogemusi ja elu on mulle selgeks teinud, et kogemus on parim õpetaja,» lausus James seepeale mõtlikult.
Et kunagisest imelapsest on viimaks kasvanud küps liider, näitas eredalt ka tänavuste play-off’ide mängupilt. Cleveland Cavaliersiga korra juba NBA finaali jõudnud, kuid järgmisel kolmel aastal pettumust kogema pidanud Jamesi otsust Miamisse kolida võtsid paljud algusest peale nõrkuse märgina – selle asemel et meeskond ise liidrina meistrisõrmusteni viia, otsis ta kahe superstaari tuge. Kriitikud uskusid, et Miami liidriks jääb alati Wade, mitte aga James, ning mullune hooaeg tõestaski, et kaks kõva kivi parimat jahu ei jahvata, isegi kui tegu on eraelus parimate sõpradega.
Tänavu, kui Wade oli hädas põlvevigastusega, võttis James aga mängu otsustavalt enda peale, visates 23 play-off-mängus keskmiselt üle 30 punkti. Üheks võtmehetkeks oli idakonverentsi poolfinaal, kui Miami sõitis külla Bostoni Celticsile, olles mängudega 2:3 taga ja väljalangemise äärel. Sellises raskes olukorras tegi James hooaja võimsaima esituse, visates võidumängus 45 punkti ja võttes 15 lauapalli. Tema korvide toel võideti ka otsustav kodumäng ja jõuti finaali, kus finaalikogemuseta liidritega Thunder osutus juba kergemaks suutäieks.
Peaaegu täiuslik mängija
Kuid ühe mängu või tiitliga ei kerkita veel suureks korvpalluriks. Võrdlused Michael Jordaniga on Jamesi saatnud karjääri alguspäevist saati, ehkki mees ise neid visalt tõrjub. Ent kui kelleski üldse Jordani saavutuste võimalikku ületajat nähakse, siis Jamesis.
«Ta on rünnakul nii võimekas, et hoiab punktitoomise kõrvalt ka kõik kaaslased mängus,» tunnustas aastaid platsil Jordani paremaks käeks olnud Scottie Pippen Jamesi mängu. «Kuid ta ei domineeri mitte ainult rünnakul, vaid ka kaitses. Kui LeBron James on väljakul, ei kujuta mitte keegi endast korvile ohtu. Tal on kõik olemas, et ühel päeval Michaeli tasemele kerkida,» hindas Pippen.
Jordan jõudis esmakordselt meistrisõrmuseni 28-aastasena, James suutis seda aasta nooremana. Igavese ebaõnnestuja koorem turjalt lükatud, on tema peos kõik võtmed, et sõrmuseid saaks kaks. Või kolm. Või …