Pärast kaks suve kestnud pausi alustab Eesti korvpallikoondis täna heitlust EM-valikturniiril ühes alagrupis selle ala Euroopa paremikku kuuluvate meeskondadega. Turniiril saab end käima tõmmata aga tasemelt ilmselt üsna võrdse vastase Slovakkiaga.
Uuest põlvkonnast saab koondises oluline jõud
15. august 2012, 08:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevalmistuse nurgakivideks olnud kahe kontrollturniiri järel jäid Eesti koondise jaoks kõlama kolm olulist momenti: Siim-Sander Vene kerkimine põhitegijate hulka, Sten-Timmu Soku eelistamine põhimängujuhina ja hõreda korvialuse tõttu viletsaks jäänud lauavõitlus.
Puhkuseta treeninud Vene esilekerkimine
Kontrollmängudes sai Vene tegutseda väga laial positsioonivalikul. Oma keha poolest kuulus ta korvialuste mängijate hulka, ise eelistas ta aga tegutsemist viskava tagamängija või väikese ääre kohal. EM-valikturniiril nihkub ta aga ilmselt rohkem suure ääre positsioonile, kuna vahepeal põlvevigastuse tõttu eemal olnud Rain Veidemann naasis treeningutele.
«Parem mängida suure
äärena, kui pingil istuda,» ei teinud Vene asjade käigust numbrit. Samal positsioonil mängis ta ka Kaunase Žalgirises veedetud Euroliiga hooajal.
Vene esilekerkimise taga võib seista see, et ta tuli koondisse kaaslastega võrreldes palju paremas vormis. Pärast eelmise hooaja lõppu jätkas ta Kaunases treenimist ja mehe enda sõnul polegi ta tänavu suvel pausi teinud.
«Koondisse tulles olidki ootused ja lootused päris kõrged, ma ei tulnud siia istuma,» teatas Vene enesekindlalt. «Tunnetan tekkinud vastutust ja saan aru, et kui ma peaksin lahkuma igalt mängult vaid kahe punktiga, vaadataks minu peale ilmselt halvasti. Arusaam, mida minult koondises nõutakse, läheb aina paremaks.» Sokk julgustas Venet, märkides, et noor mängumees areneb sisuliselt iga päevaga.
Noorem Sokk kannab põhiraskust
Mängujuhtidest on vähemalt kontrollmängude põhjal kerkinud põhimeheks Sten-Timmu Sokk, kes alustab tavaliselt algviisikus. Möödunud hooajal tervisega kimpus olnud ja vahepeal koguni koondises mängimises kahelnud Tanel Sokule jääb peamiselt vahetusmehe roll. «Timmu on tõesti mängujuhina praegu esinumber, kuid Tanelil on ka oma roll täita – platsile tulles peab ta looma teravusi,» rääkis papa Sokk. «Tanelil oli Gruusias tervisega probleeme ja seepärast jäi ta mänguaeg väiksemaks. Oleme mõelnud ka sellele, et kasutada teda hoopis number kahe peal.»
Sokkude pere noorim liige näitas end kontrollmängudes heast küljest. Tema nõrkuseks peetakse vähest soovi ise skoori teha, ent peatreeneri sõnul ei saa seda nii üheselt võtta. Palju olenevat mängu iseloomust ning näiteks ühe kohtumise jooksul antud kümme resultatiivset söötu olevat võrreldavad samade punktidega. «Aga ta peab ka ise korvi üles leidma,» lisas Tiit Sokk.
Mängujuhina on proovitud ka Kristo Saaget, kes treenerite hinnangul on oma mänguminutid auga välja teeninud. Klubihooajal pisut kahvatult tegutsenud Saage olevat koondises leidnud taas enesekindluse.
Viskemees Hallik kohandub tsentriks
Pärast Joosep Toome loobumist on Eestil probleeme korvialuste mängijatega. Janar Talts on selles ampluaas küll kindel põhimees, kuid talle vahetuse leidmisel peavad treenerid lootma lotovõidule.
Kontrollmängudes prooviti sellel kohal Reinar Hallikut, kuid korvi all rassimine pole kindlasti tema meelistegevus, teatud vastaste puhul mängib kaitses tsentri kohta ka Kristjan Kangur. Rain Raadiku roll jääb ilmselt episoodiliseks.
«Minul pole mingit vahet, mis positsioonil mängida, võin olla kas või mängujuht, peaasi et saaks punne panna,» lausus Hallik lõbusalt. «Eesti koondises pole ju erilist vahet, kas mängid tsentrit või suurt äärt, mõlemal on korvi viskamiseks piisavalt võimalusi. Pealgi olen varem koduklubides ka keskmängija kohal tegutsenud.»
Sokk märkis, et kaitses peab Hallik vastaste pikkadega hakkama saama, kuid nentis samas, et rünnakul eelistab 208 sentimeetri pikkune mees hoida end rohkem kolmese joone taga.
Korvialuse jõu nappus avaldus selgelt ka kontrollmängude lauavõitluses. Slovakkia vastu pole tsentrite nappus ilmselt katastroof, kuid järgmiste vastastega läheb juba keerulisemaks. «Me ei saa loota lauavõitluses ainult Taltsile või Kangurile, vaid kõik viis meest peavad lauavõitluses osalema,» teadis Sokk, kuidas asja parandada.
Varrak: oleme kerged soosikud
«Kaotus oleks igal juhul pettumus, kuid samas ei saa mingit garantiid anda. Taseme poolest peaksime olema kerged soosikud,» sõnas Eesti korvpallikoondise abitreener Alar Varrak, kes on tänase vastase mängu väga põhjalikult analüüsinud. «Viimasel kontrollturniiril tegutsesid nad hästi – võitsid Bulgaariat, mis pole sugugi vilets sats, ning kaotasid Tšehhile ja Hollandile, kuid hakkasid neile ka tublisti vastu.»
Slovakkia meeskonna mäng tiirleb ümber mängujuht Anton Gaveli, kes teenib igapäevaselt leiba Saksamaa tippklubis Bambergi Brose Basketsis. Möödunud hooajal panustas ta Euroliigas meeskonna heaks keskmiselt 8,5 punkti, Saksamaa meistriliigas oli sama näitaja 10,6. «Sellel mehel on meeskonnas kandev roll,» märkis Varrak, ent lisas, et ainult tema elimineerimisest ei piisa. «Teised mehed pole ka viletsad, näiteks korvi all tegutseb neil mullune Tšehhi liiga parim mängija.»
Sarnaselt Eestiga pole Slovakkia koondises võimsat tsentrit ning seda rolli täidavad oma omadustelt rohkem ääremängija tüüpi pallurid. Varraku hinnangul võib see olla nii kasulik kui ka kahjulik – jõu poolest allajäämist pole ilmselt karta, kuid samas on ka vastased sunnitud harrastama kiiret korvpalli.