Tänavu möödus 40 aastat Nõukogude Liidu ja Kanada jäähokimeeskonna esimesest superseeriast. NHLi mängijate ametiühingult tuli idee korraldada sarnane kaheksast kohtumisest koosnev superseeria ka tänavu novembris. Põhjuseks pole siiski ajalooline juubel, vaid NHLis ametlikult väljakuulutatud tööseisak.
Maailma tugevaima hokiliiga mängijad otsivad endale meelepärast tegevust, sest oma koduklubides pole neil jääle asja. Möödunud laupäeval lõppes NHLi ja mängijate ametiühingu vahelise kollektiivlepingu kehtivus ning kuna uut kontrahti pole sõlmitud, ei jäänud maailma tugevaima hokiliiga juhtkonnal teha muud, kui kuulutada välja tööseisak.
Viimati juhtus see hooajal 2004–2005 ning toona jäigi Stanley Cup väljamängimata. Ekspertide hinnangul ei tohiks aga seekord tööseisak nii pikaks venida. Hokimeestel on võimalik võtta eeskuju korvpalliliigast NBA, kus oldi sarnases olukorras täpselt aasta tagasi. Vastu talve jõudsid korvpallurid liigaga siiski kokkuleppele.
Loo alguses mainitud superseeria teleülekannetest ja reklaamist laekuvate tuludega soovivad mängijad rahastada uue kollektiivlepingu teemalisi läbirääkimisi.
Mõistagi on märksõnaks raha. Kuigi NHL naudib populaarsust, on tegemist väga palju raha nõudva masinavärgiga. Kahe viimase hooajaga on aga liiga teeninud 240 miljonit USA dollarit kahjumit. See ei tähenda, et kõik 30 NHLis osalevat klubi tegutseksid pidevas kahjumis – on ka neid, kes suudavad teenida kasumit, kuid liiga komissar Gary Bettman soovib, et plussi jääksid kõik.
Senise lepingu järgi kulus mängijate töötasudele 57 protsenti liiga tuludest, uues lepingus tahavad klubide omanikud seda kümme protsenti kärpida. Hokimängijad on aga omanike peale pahased – nende arusaamade järgi ei soovi rikkamate klubide omanikud enam vaesematega tulusid jagada ning nad ei mõista, miks peaks tekkinud vahe katma nende töötasude arvelt.
New Jersey superstaari Ilja Kovaltšuki hinnangul pole klubide rahaline seis sugugi nii halb kui räägitakse. «Klubide omanikud räägivad vaid puhtalt jäähokiga teenitavast rahast, kuid nende valduses on spordihallid, kus toimuvad ka kontserdid, müüakse sööki-jooki ja pargitakse autosid. Lisaks on sõlmitud vägevaid lepinguid teleõiguste müügiks. Sellest ei räägi aga keegi,» rääkis ta ajalehele Sovetski Sport antud intervjuus. «Raha olemasolule viitab seegi, et tänavu sõlmiti mängijatega mitu 100 miljoni dollari suurust lepingut.»
Hokimehed otsivad tööseisaku ajaks väljundit muudes liigades. Neist ahvatlevam on maailma teine sari KHL.
NHLi staaride ajutine värbamine on KHLi kodumaal Venemaal tekitanud palju vastukajasid. «Tööseisak võib kesta hooaja lõpuni, kuid võib sama hästi lõppeda ka nädala pärast ning sellisel juhul peavad mängijad naasma NHLi koduklubidesse. Sellises olukorras pole lihtsalt mõtet neid endale võtta,» sõnas Torpedo peamänedžer Viktor Levitški.
«Kuna NHLi hooaeg oleks nagunii alanud hiljem, pole need mängijad veel vormis – normaalsesse konditsiooni jõudmiseks kulub vähemalt kuu väga tugevaid treeninguid. Jutud, et hokimängijad valmistuvad hooajaks iseseisvalt, on täielik jama.»
Tegelikult oli vaid üks mängija, keda kõik KHLi klubid endale himustasid – Pavel Datšuk. Lõpuks napsas maailma ühe parima ja meeskonnale kasulikuma mängija endale Moskva CSKA.
Venemaa hokispetsialist Sergei Gimajev arutles juba nädalapäevad tagasi, et paljudele klubidele pole superstaare vaja. Näiteks Ilja Kovaltšuki naasmist oma kasvatajaklubisse Moskva Spartakisse pidas ta ebatõenäoliseks, meeskonna kaitsev stiil ei haakuvat ründeässa mängumaneeridega, samal arvamusel oli ta Ovetškini ja Moskva Dinamo taasühinemise suhtes. Lõpuks maanduski üks kallimaid mängumehi Kovaltšuk Peterburi SKAs, ent Ovetškin otsustas siiski kunagise koduklubi kasuks.
Vägeva täienduse osaliseks sai Magnitogorski Metallurg, kes värbas oma ridadesse NHLi parimaks mängijaks tunnistatud Jevgeni Malkini ja ülikogenud kaitsja Sergei Gontšari.
KHLi tippmeeskondadest loobus ookeanitaguste mängijate jahtimisest Kaasan. «Meil on niigi hea meeskond, milleks seda kooslust lõhkuda ja mõnda meest lihtsalt pingile istutada,» nentis klubi peadirektor Šamil Husnotidov. NHLi eelmise tööseisaku ajal 2004. aastal kahmas seesama meeskond kokku aga hulga NHLi staare, ent langes koduses sarjas juba veerandfinaalis.
Samas nähakse tavaliselt ookeani taga mängivate meeste koju naasmises head ettevalmistust Sotši taliolümpiaks. Venemaa koondise peatreeneri Zinutela Biljaletdinovi sõnul koguks ta detsembris Moskvas toimuva eurotuuri etapiks kokku sellise koosseisu, millega võiks 2014. aastal minna olümpiale.
Biljaletdinov on ka üks nendest, kes pooldab mõtet, et KHLi klubid ei tohiks värvata oma ridadesse üle kahe NHLis streikiva mängija ja needki peaksid olema Venemaa enda hokimehed.
Küsimus pole aga ainult Venemaa hokimeestes – Euroopa suunas vaatavad ka teised NHLi staarid. Kanada praegune säravaim täht Sidney Crosby on teatanud, et pikemaajalise tööseisaku korral kavatseb temagi Euroopasse tulla. «Kindlasti tahaks ta siis mängida mõnes Euroopa meeskonnas, kuid mitte sugugi iga klubi pole võimeline tasuma tema lepingu kindlustust – nii suure väärtusega mängija kindlustus võib kõikuda 200 000 ja 400 000 USA dollari vahel kuus,» rääkis Crosby agent Pat Brisson.
NHLi staaride uued klubid
• Aleksandr Ovetškin Moskva Dinamo (KHL)
• Pavel Datšuk Moskva CSKA (KHL)
• Ilja Kovaltšuk Peterburi SKA (KHL)
• Jevgeni Malkin Magnitogorski Metallurg (KHL)
• Sergei Gontšar Magnitogorski Metallurg (KHL)
• Jaromir Jagr (pildil) Kladno (Tšehhi)
• Ilja Brõžgalov Moskva CSKA (KHL)