Tristan Viidas sai talendisarjas hindamatuid kogemusi

Kristjan Jaak Kangur
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tristan Viidas kogus BMW talendisarjast tuleviku tarvis palju optimismi.
Tristan Viidas kogus BMW talendisarjast tuleviku tarvis palju optimismi. Foto: BMW

Kolmekordne Eesti ja Baltimaade kardisõidu meister Tristan Viidas, kes kolis kardiroolist vormelitele alles mullu, võitis toona kohe BMW talendikonkursi ja sai tänavuseks koha pikemas talendiprogrammis.

 Eelmisel nädalavahetusel Oscherslebenis superfinaaliga lõppenud aasta ei toonud paraku ihaldatud stipendiumit kõrgemas sarjas – võitjast, sakslasest Marvin Dienstist jäi Viidast lõpuks võrdsete punktide juures lahutama vaid üks sõiduvõit. Ent eestlane ei võta lõppenud hooaega pettumuse, vaid hindamatu kogemusena.

«Terve hooaeg oli tore õppimine,» lausus augustis 16-aastaseks saanud ning eeskujudena Kimi Räikköneni, aga ennekõike söerajasõitjatest isa Sveni ja vanaisa Reinot nimetav Viidas.

«Esimene pettumus sarja finaalist on ammu üle läinud – too nädalavahetus algas kohe äpardusega, kuna sain tehnikaprobleemide tõttu sõita kvalifikatsioonis vaid ühe ringi.

Avasõidust tuli 4. koht ja pärast seda ei lootnudki tegelikult enam üldarvestuses 2. kohast paremat,» lausus terve superfinaali nädalavahetuse tõrkuva tehnika küüsis vaevelnud noormees.

Mitmekülgne koolitus

Tristani isa Sven Viidase sõnul jäi natuke kripeldama asjaolu, et lõpuks üldvõidu võtnud sakslane Marvin Dienst sai esimeses sõidus keelatud abi. «Ta sõitis kruusale ja tõmmati sealt traktoriga rajale tagasi. Kuna ta sai avasõidus 9. koha, siis sel hetkel keegi talle punktide andmist protestima ei hakanud, aga lõpuks jäigi meil just see üks punkt võidust puudu,» nentis Sven Viidas.

«Hooaja alguses toimus Soomes kümnepäevane üldfüüsilise treeningu laager. Silverstone’is saime ka simulaatorit kasutada, samuti tehti meile meediakoolitust ja pühendati aega sõitmise psühholoogilisele poolele,» kirjeldas Tristan ise lõppenud aastat. «Sõiduõpetajateks olid erinevad BMW koolitajad, kes tegutsevad ka muudes sarjades, sõidupsühholoog õpetab aga näiteks BMW sõitjaid DTMi sarjas.»

Autod olid aasta jooksul kõikidel täpselt samad. «Mingeid seadistamise võimalusi ei olnud. Vaid eelviimasel etapil Hungaroringil sätiti autosid, kuid seda ei tehtud mitte sõitjate soovide järgi, vaid BMW poolt,» märkis Sven Viidas. «Muudeti seadeid ja vaadati siis, kuidas sõitjad sellega kohanevad.»

Tulevikuplaanides ka USA

Et aasta jooksul osalejate seas võrdsust säilitada, oli kogu programmi ajal keelatud nii igasugune testimine kui ka simulaatorite kasutamine. Sellegipoolest kujunes Viidase üheks tugevuseks uute radade kiire tundmaõppimine. Sõiduvõidu suutsid üheteistkümnes sõidus kirja saada kuus meest ning kahel korral kuulus nende sekka ka eestlane – korra Magny-Coursis ja korra Valencias. «Vabal ajal uurisin internetist videoid ja rajaplaane,» kirjeldas ta ise ettevalmistust.

Talendisarja võitjale oli ette nähtud 300 000 euro suurune stipendium, mille toel saab tuleval hooajal sõita kas ADAC Formula Mastersi või Saksa F3 sarjas. Sven Viidas ei oska veel öelda, mil moel sellest ilmajäämine tulevikuplaane muudab, kuid kindel on see, et juba õige pea ootavad Tristanit ees neli testipäeva Itaalias vormel-Abarthiga.

Seejärel lendab ta aga USAsse ja veedab kolm päeva «Road to Indy» vormeliprogrammi ametlikel testidel. Sven Viidase sõnul on pärast seda plaanis veel kolm testipäeva vormel-Renault 2.0 autoga – samasugusega, millel noppis tunamullu sarjavõidu Kevin Korjus.

Pikemas plaanis ei lööda ust kinni ei Euroopa ega USA suunal. «Ütleme otse – meiesuguste vaesemate puhul on nii, et kui me ei saa mõnda noorteprogrammi sisse, siis tuleb vaadata USA poole,» nendib Sven Viidas.

«Euroopas kummitab kõiki isasid ja poegi mõte vormel-1st ning selle nimel pannakse absoluutselt kõik mängu. Samas saab Euroopas mingitki rahalist tasu vaid sarjavõitja, USAs aga iga sõidu kuus paremat ja raha tuleb kohe kätte,» võrdleb ta. «Kuid 16-aastaselt oleks USAsse minna minu arvates veel natuke vara – ehkki Tristan on muidugi kindel, et saaks hakkama,» muigab Sven Viidas.

Noore ja kiire Tristani saamist vormelisõitjaks võib ennekõike pidurdada tema kasv. Juba praegu on noormehel pikkust 185 cm ja ehkki vormeliajalugu tunneb ka seda masti sõitjaid – tuntuimateks näideteks vast Mark Webber ja kümmekond aastat F1s keerelnud Alexander Wurz –, näeb noormees isegi ennast hea meelega pigem kereautode roolis. Tõsi, mitte veel praegu.

«Mul on esimene kogemus mullu Balti radadel BMWga sõitmisest käes ja kereautod mind tõmbavad,» lausub Tristan. Samas on nii ta ise kui ka isa Sven sama meelt – vähemalt paar-kolm aastat tuleks kindlasti jätkata vormelil. «Vormeliga sõit on teravam, agressiivsem, sõidujoon on palju täpsem,» põhjendab vanem Viidas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles