Suusakoondist tabab MMil fiasko

Karel Tammjärv polnud oma MMi avastardis parimas vormis. Pildil heitleb ta Ukraina ja Suurbritannia suusatajatega. Foto: NordicFocus

Eesti suusatajate senine esinemine Val di Fiemme MMil ennustab viimaste aastakümnete kõige nigelamaid tulemusi.

Kõik märgid näitavad, et Eesti suusatamine on tagasi seisus, kus oldi 20 aastat tagasi – toona, Rootsis Falunis toimunud MMil jäi parimaks Magnar Freimuthi 21. koht kahevõistluses. Edukaima murdmaasuusatajana oli Elmo Kassin 30. Pärast seda on peetud üheksa maailmameistrivõistlust ning alati on mõni eestlane saavutanud koha esikümnes – rääkimata veel vahepeal eestlastele osaks saanud medalikuhilatest. Nüüd on sellest kõigest alles vaid hale vari…

Kuigi Val di Fiemme maalilises orus toimuval MMil on seljataga vaid neli võistluspäeva, saab Eesti koondise ja koos sellega ka Eesti suusatamise kohta teha põhjapanevaid järeldusi. Kõik meie vähegi kõrget kohta ihkavad sportlased on juba võistelnud ning mis veelgi olulisem, nad on teinud seda oma põhidistantsidel. Meie parim tulemus on Triin Ojaste 25. koht sprindis. Õrn lootus seda ületada on täistabamuse korral mõnel kahevõistlejal või suusahüppaja Kaarel Nurmsalul. Esimese kahekümne sisse on maratonis võimeline sõitma ka Aivar Rehemaa. Kõik.

Etteheide juhtidele

MMi senised tulemused tähendavad aga totaalset fiaskot, mille põhjusi otsides peaksid eelkõige peeglisse vaatama Eesti suusatamise juhid.

Jah, raske on teha etteheiteid noorele kahevõistluse nelikule, mille noorim liige Kristjan Ilves on kõigest 16-aastane. Kahevõistlus on läbi hooaja olnud Eesti suusatamise lipulaev. Kail Piho on viiel korral teeninud MK-sarja punkte, korra on see õnnestunud ka tema nooremal vennal Han-Hendrikul, kes lisaks võitis pronksi juunioride MMilt. Samaväärse saavutusega sai hakkama ka Ilves. Val di Fiemmeski on Kail Pihol ette näidata tavadistantsi 28. koht.

Kuid peatreener Tambet Pikkori juhendatud seltskond on suusaliidus justkui vaeslapse rollis. MMil saavad nad suuskade määrimisel kasutada murdmaameeste määrdetiimi abi, MK-etappidel neil oma tehnilist abimeest polegi. Määrdemehe roll jääb tihti Pikkori enda õlule. Kuluaarivestlustes on sportlased poolnaljatades öelnud, et mõnikord saab ta isegi määrdega pihta… Mõistagi pole see kriitika endast kõik andva treeneri aadressil, sest kas suuskade määrimise peensusi tunda on treeneri ülesanne? Kindlasti mitte.

Suusaliidu peasekretäri Margus Hernitsa sõnul on alaliit siiski kahevõistlejate rahastamise probleemiga tegelenud, kuid möönis, et sellesse tuleks suhtuda veelgi tõsisemalt ning ühele peasponsorile toetajaid lisaks otsida.

Järgmisest hooajast lubas peasekretär lahendada ka kahevõistlejate määrdemehe probleemi. Kuid miks alles järgmisel hooajal? MK-sari kestab edasi ju ka pärast MMi. Miks ei võiks kohe võtta mõnda meest murdmaakoondise määrdetiimist ja komandeerida ta kahevõistlejate juurde? Arvestades meie murdmaasõitjate tulemusi ja hõredat võistlusgraafikut, ei tohiks see olla suur probleem, pealegi tööandja ju ei vahetuks, palka maksab ikka edasi suusaliit.

Paraku on kogu suusaliit murdmaasuusatamise poole kreenis. Just murdmaasuusatajatele jagub kõige rohkem raha, neil on paremad tingimused hooajaks valmistumisel. Paraku pole tänavu tulemusi tulnud – polnud juba mullu. Aasta parima suusataja tiitli pälvis sprinter Siim Sellis, kes saavutas Lahti MK-etapil 10. koha. Kuid madalale langenud latt ei sundinud suusajuhte tõsistele mõttetalgutele ega uudses olukorras töötava tulevikuvisiooni väljatöötamisele.

Probleemi ei nähtud ning kõik jätkus vanaviisi. Isegi murdmaakoondise moodustamisel sai määravaks mõnede sõnakamade treenerite soov näha tiitlivõistlusel just oma õpilasi, mitte sportlaste vorm. Mille muuga seletada seda, et tiitlivõistlustele ei lastud tugevate rusikahoopidega koondise uksele põmminud Marko Kilpi. Võimalik, et temagi poleks suutnud päästa MMil sprindikoondist hävingust, kuid sellega rööviti võimalus anda noorele mehele tulevikuks võimas motivatsioonilaks. Kahevõistlejad tõid ju MMile 16-aastase Ilvese ning pole kahtlust, et tuleviku mõistes on talle sellest palju kasu.   

Väiksed muutused

Kummaline näib ka Hernitsa jutt, et sponsorid soovivad toetada just konkreetselt murdmaasuusatamist. Kui nii, jääb vägisi kahtlus, et nooremaid ja perspektiivikamaid kahevõistlejaid ja suusahüppajaid polegi võimalikele toetajatele kuigi tõsiselt reklaamitud. Või on oma rahakotti paotavad ärimehed tõesti nii rumalad, et toetavad neid, kellel puuduvad tulemused…

Kui Nurmsalu poleks oma visadusega jõudnud nii kaugele, et ta saab aasta ringi treenida ja reisida koos Soome koondisega, poleks meil ka MMil 30 parema sekka küündivat suusahüppajat. Selle ala varjatud reserve näitab seegi, et üldsusele täiesti tundmatu Martti Nõmme, kes pole tänavu osalenud ühelgi MK-etapil, jõudis Val di Fiemmes 50 lõppvõistlusel osaleja hulka. Näiteks Nõmmel pole ühtegi sponsorit, suusaliidust ta siiski väikest toetust saab, kuid vanemate abita poleks suusamägede vallutamisest juttugi.

Hernitsa sõnul ei kavatseta suusaliidus teha kannapööret, kuid ta lubab väikseid muutusi. Väljastpoolt suusaringkondasid alaliidu peasekretäriks toodud mehel kraabib ilmselgelt hinge Kilbiga juhtunu. Kuid tegelikult ei seisne ju suusatamise probleem ainult selles ning kosmeetilistest muudatustest pole abi.

Suusaliidu presidendil Sandor Liivel on viimane aeg kutsuda kokku erksamate ideedega inimesed ja koostada selge tegevuskava, kuidas ja kellega hakata kunagist Eesti kultus­spordiala uuesti üles kasvatama. Samamoodi edasi vegeteerides jäämegi oma tasemelt 1990ndate algusesse.

Tabloo

Murdmaasuusatamine

Mehed

Sprinditeade: 1. Venemaa, 2. Rootsi +0,4, 3. Kasahstan +0,7 … 17. Eesti (Raido Ränkel, Peeter Kümmel)

15+15 km suusavahetusega sõit: 1. Dario Cologna (Šveits) 1:13.09,3, 2. Martin Johnsrud Sundby (Norra) +1,8, 3. Sjur Røthe (Norra) +2,0 … 30. Aivar Rehemaa +50,4, 46. Eeri Vahtra +3.31,4, 58. Karel Tammjärv +5.17,4

Naised

Sprinditeade: 1. USA, 2. Rootsi +7,8, 3. Soome +10,9 … 15. Eesti (Piret Pormeister, Triin Ojaste)

7,5+7,5 km suusavahetusega sõit: 1. Marit Bjørgen (Norra) 39.04,4, 2. Therese Johaug (Norra) +3,4, 3. Heidi Weng (Norra) +14,9 … 52. Kaija Vahtra +5.47,1, 62. Heidi Raju +7.21,3

Kahevõistlus

Meeskonnavõistlus: 1. Prantsusmaa, 2. Norra +0,4, 3. USA +4,2 … 11. Eesti (Kail Piho, Han-Hendrik Piho, Karl-August Tiirmaa, Kristjan Ilves)

Suusahüpped:

Normaalmägi: 1. Anders Bardal (Norra) 252,6 punkti, 2. Gregor Schlierenzauer (Austria) 248,4, 3. Peter Prevc (Sloveenia) 244,3 … 26. Kaarel Nurmsalu 219,2, 47. Martti Nõmme 87,7

Segavõistlus: 1. Jaapan, 1011,0 punkti, 2. Austria 986,7, 3. Saksamaa 984,9.