Jelena Glebova hakkab uuest aastast mudilasi treenima

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti parim iluuisutaja Jelena Glebova paneb end uuel aastal proovile treenerirollis.
Eesti parim iluuisutaja Jelena Glebova paneb end uuel aastal proovile treenerirollis. Foto: Mihkel Maripuu

Viieaastasena iluuisutamisega algust teinud Jelena Glebova otsustas astuda järgmise sammu – uuest aastast proovib Eesti parim naisiluuisutaja kätt väikeste laste treenerina.


Glebova poolehoidjatel pole siiski põhjust muretseda. «Keskendume ikkagi Eesti ja Euroopa meistrivõistlustele ja muidugi olümpiale,» kinnitas Glebova treener Anna Levandi. «Aga kuna ta on ikkagi juba täiskasvanud inimene ja Audentest lõpetades omandas esimese taseme treeneri paberid, siis leidsime, et ta võiks ennast proovida treeneri rollis, et paremini mõista nii oma treenerit kui ka üldse vaadata oma sporditegevust läbi treeneri vaatevinkli.»



Sel sügisel avati Rocca al Mare uisukoolis kaks algajate rühma, ent kuna mõlemad grupid täitusid üsna kiiresti ja huvilisi on rohkem, avatakse jaanuarist kolmaski rühm.



Ettevalmistust ei sega


«Hakkasin mõtlema, kes meie koolist selle rühma võtta võiks, ja otsustasin Leenaga rääkida,» selgitas Levandi, kuidas säärane idee sündis. «Ta oli nõus, arvas, et see on huvitav mõte.»



«Tegelikult olen seda juba ammu tahtnud, aga Annale ei rääkinud,» lisas 20-aastane Glebova, kes hakkab juhendama valdavalt nelja-viieaastaseid lapsi. «Mõtlesin selle peale, aga ei arvanud, et see oleks reaalne. Olen varem eratunde andnud, mulle väga meeldib lastega tööd teha. Pealegi, mu ema on lasteaiakasvataja, ta võib ka mulle soovitusi anda.»



1984. aasta Sarajevo olümpial viienda koha saanud Levandi meenutas, et ka tema hakkas omal ajal juba sportlasena teistele nõuandeid jagama. «Oma kooli nooremad käisid ise nõu küsimas, olin siis vaevalt 16-aastane,» rääkis ta. «Mulle meeldis see juba siis. Ametlikult hakkasin teisi treenima 24-aastaselt. Süsteem oli selline, et varem ei saanud.»



Levandi alustas treeneritööd esmalt suvelaagrites. «Parandasin sportlaste vigu ja sain aru, et mul olid endal needsamad probleemid, seetõttu sain neid kergesti parandada,» avaldas Levandi. «Kui hakkad inimestega tööd tegema, mõistad enda probleeme üsna kiiresti. Treeneritöö aitaks Leenal veelgi areneda, minna järgmisele tasemele.»



Arvestades, et jaanuaris on Tallinnas Euroopa meistrivõistlused, seejärel veebruaris Vancouveri olümpia ning märtsis Torinos maailmameistrivõistlused, siis kas treeneritöö Glebovat segama ei hakka?



«See pole selleks, et teda koormata, vaid see on järgmine samm enda avastamisel. Sportlane ei pea arenema mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt ja isegi pedagoogiliselt,» sõnas Levandi. «Ei saa valida, millal on õige või vale aeg. Seda tuleb teha siis, kui tekib vajadus. Ma poleks Leenale seda ettepanekut teinud, kui näeksin, et ta ei ole valmis. Usun, et ta on selle sammu tegemiseks piisavalt küps.»



«Pealegi hakkavad tunnid olema kaks korda nädalas, ühe trenni pikkus on 50 minutit,» jätkas ta. «Need kaks tundi ei saa kuidagi olla takistuseks tema enda ettevalmistusele. Selge, et kui see siiski hakkab teda segama, võtab keegi teine rühma üle. Aga proovida ju võib.»



Ka Glebova nõustus, et mudilaste treenimine on pigem lõbus vaheldus kui lisakoorem. «See ei võta väga palju aega, nad on täiesti algajad, ei tee iga päev trenni, see ei sega absoluutselt minu ettevalmistust,» oli ta veendunud.



Vaimne puhkus


«Arvan, et laste juhendamine annab mulle uusi emotsioone ja elukogemust. Lapsed teevad tuju heaks. Premias on mõned väikesed uisutajad, kes kogu aeg tulevad ja kallistavad mind. Väga armsad väikesed inimesed! See on hästi tore, kui keegi tuleb ja ütleb, et armastab sind, või teeb niisama kalli,» lisas tänavu MMil 16. ja EMil 12. koha saanud Glebova.



Lisaks enesearendamisele on treeneritööl üks positiivne mõju veel  – viib mõtted mujale. «Lapsed annavad energiat ja jõudu ning emotsiooni, nendega suhtlemine viib mõtted mujale, saad vaimselt puhata,» lausus Levandi. «Nagu praegu näiteks meie suusatajatel on kodus väikesed lapsed. Meil on olümpiahooaeg, liiga palju ei tohigi võistlustest mõelda, kuna see tekitab ainult pingeid.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles