Spordimaailm tardus eile, kui Rahvusvahelise Antidopingu Agentuuri direktor David Howman pressikonverentsi andis. Paraku jäid 30 patustanu nimed esialgu saladuseks.
Olümpiamängud elasid enne algust üle dopinguskandaali
/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
12. veebruar 2010, 10:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile levis rahvusvahelises meedias kulutulena uudis, et 30 Vancouveri olümpiamängudeks üles antud sportlasel on positiivne dopinguproov.
Eesti aja järgi eile õhtul peetud pressikonverentsil ootas spordimaailm järjekordset skandaali – kes on patustajad ja kas nende seas on ka mõni maailmakuulus nimi?
Vancouver ja selle ümbrus kihas uudishimulikest ajakirjanikest ja näiteks üks Norra ajakirjanik päris Postimehe esindajalt, kas kõik Eesti sportlased on Vancouverisse jõudnud.
Kolleegi vastuküsimusele, kas ta kahtlustab eestlasi, tardus uudishimutseja: «Ei, ei, mitte seda! Ma olen ka teiste maade esindajatelt küsinud. Aga näiteks soomlased ja norralased on kõik juba siia jõudnud.»
Libekeelne norrakas ja paljud teised teadmishimulised pidid aga Vancouveri aja järgi kell 11 hommikul alanud pressikonverentsi järel pettumusest nina krimpsutama, sest Rahvusvahelise Antidopingu Agentuuri direktor David Howman jättis nimed esialgu saladuseks.
Küll aga kinnitati, et patustanud – proovid anti enne OMi – starti ei pääse. Kuigi isikud pole teada, siis on tõenäoline, et sportlased lähipäevadel üha kummalisemaid vabandusi esitades riburada pidi suurvõistlusest loobuvad.
Ja seega pole ka imestada, kui üldsus viimaste päevade jooksul mitmesuguseid probleeme kurtnud atleete kahtlustama kipub.
Näiteks võib kahtlustuste alla sattuda venelanna Irina Hazova, kes teatas, et ei pruugi 10 km vabatehnikasõidus varbavigastuse tõttu osaleda. Kui Hazova tõesti loobub, pole tema aadressil kõlavad kahtlusesosinad kindlasti harv nähtus, kuna venelanna ülekaalu üle imestati juba detsembris 10 km vabatehnikasõidu MK-etapil Davosis.
Nimed pole veel teada, kuid Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) teatas, et asja tõsidust arvestades ei kavatseta piirduda ainult sportlaste karistamisega.
«Me ei taha, et süü langeks ainult sportlasele, ning uurime ka treenerite, arstide ja ametnike tegevust,» sõnas ROKi kommunikatsioonijuht Mark Adams.
Kaks päeva enne avatseremooniat on ka olümpiakülas võetud 554 dopinguproovi, kuid need on kõik andnud negatiivse tulemuse.
USA näiteks aga teatas juba, et nende sportlasi nimistus olla ei tohiks. «Meile teadaolevalt uudis USA sportlasi ei puuduta,» sõnas USA olümpiakomitee spordijuht Mike English.
English avaldas heameelt, et olümpiaeelne testimine on nõnda tõhus olnud.
«Juhtum meenutab veidi Pekingi olümpiale eelnenut, kus 70 sportlast mängudele ei saabunud, kuna olid andnud positiivse dopinguproovi,» tõi English näite. «Testimised on olnud õnneks üsna intensiivsed.»
Ja veel: patustanuid ei pruugi oodata ainult võistluskeeld. Näiteks Itaalia olümpiakomitee on võtnud kasutusele motiveerivad meetmed puhta spordi nimel: keelatud ainetega vahelejäänuid ootab 100 000 euro suurune trahv.