MM laipade hinnaga

Madis Kalvet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2022. aasta Qatari jalgpalli MMiks peaksid valmima ülimoodsad staadionid. Pildil võib näha 40 000 pealtvaatajat mahutava Al-Wakrah staadioni simulatsiooni.
2022. aasta Qatari jalgpalli MMiks peaksid valmima ülimoodsad staadionid. Pildil võib näha 40 000 pealtvaatajat mahutava Al-Wakrah staadioni simulatsiooni. Foto: AFP/SCANPIX

Rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) avaldas 2010. aasta 2. detsembril 2018. ja 2022. aasta MM-finaalturniiride korraldajad. Pärast seda on hakatud rääkima suurest korruptsiooniskandaalist, Qatari tapvalt kuumast suvisest ilmast, sealsete staadioniehitajate kehvast olukorrast jne. Seega on need otsused andnud juba praeguseks palju tagasilööke ning tõenäoliselt ei ole see veel kõik.

Eelmise aasta septembris kirjutas Suurbritannia ajaleht The Guardian, et kümned Nepalist pärit töölised on Qatari MMi staadionite ehitamisel surma saanud. Pealegi ei antavat ehitusmeestele piisavalt süüa-juua. Toona lükkasid nii Qatari kui ka Nepali ametnikud sellised süüdistused ümber.

Aruanded viitavad aga sellele, et töötajate olukord Qataris on tõesti äärmiselt kehv ja prognoos samuti üsna hull. Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsioon teatas sel nädalal avaldatud uuringus, et enne 2022. aasta jalgpalli MMi avalööki võib Qataris surma saada umbes 4000 välismaalasest töötajat.

«Qatar on südametunnistuseta riik,» algas Rahvusvahelise Ametiühingute Konföderatsiooni raport. «Qataris ei kehti töölistele tavapärased inim­õigused. Sealjuures ei tehta vahet vaesel lihttöölisel ja kõrgelt tasustatud professionaalil. Võõrtöölised on sama hästi kui tööandja omand ning viimased otsustavad makstava palga ja töötaja elutingimuste üle. Lisaks on neil volitus jagada ID-kaarte (mille puudumisel võidakse inimene vangi panna), keelata töölisel teise tööandja juurde minna ja riigist lahkuda.»

Peale staadionite tuleb Qataris ehitada uus lennujaam, metrooliinid, teed, üle saja hotelli ja palju muud. Vastavalt statistikale sai eelmisel aastal ehitustel surma 191 nepallast ja 218 indialast. «Olen Qataris viibinud viis aastat ja soovin nüüd minna korraks kodumaale puhkusele. Minu tööandja tahab minu käest aga tagatiseks 275 USA dollarit, mida ma ei saa endale kalli lennupileti kõrvalt lubada,» rääkis 26-aastane Filipiinidelt pärit tööline avaldatud uuringus. Ta kirjeldas ka tööliste olmetingimusi: «Magamistuba on kaheksa, vannituba 16 ja köök 35 inimese peale.»

Peamisteks surmapõhjusteks on räpased ja kitsad eluasemed, halb joogivesi ja kurnavad tööpäevad meeletus kuumuses. «Ei ole vahet, kas surma põhjuseks märgitakse tööõnnetus, südamerabandus või mingi haigus, kõige halva algpõhjus on halvad töötingimused,» teatati raportis.

Nii pealkirjastas portaal Deadspin Qatari MMi töölistest rääkiva loo järgmiselt: «Qatari MM nõuab arvatavasti rohkem inimelusid kui 11. septembri terrorirünnakud New Yorgis».

Euroopa Parlamendis inimõiguste küsimusega tegelev Richard Howitt teatas sel nädalal, et Qatari ametnikud panevad kokku uusi õigusakte, mis peaksid välismaalt pärit töötajaid senisest paremini kaitsma. «Kohtusin (Dohas) mõne ametnikuga, kes lubasid, et kuuleme töötajaid kaitsvatest muudatustest peagi,» teatas Howitt Reutersile.

Välismaalasest tööliste halb kohtlemine pole aga ainus negatiivne ilming, mis rahvusvahelise meedia tähelepanu on köitnud. Sportsmail kirjutab, et märtsi alguses sattus Qatar taas tuliste sündmuste keerisesse ja mitu riiki kutsus oma suursaadiku riigist tagasi. Põhjuseks oli väikeriigi toetus äärmusrühmitustele. Seejuures oli huvitav, et tegu polnud lääneriikidega, vaid Saudi Araabia, Bahreini ja Araabia Ühendemiraatidega.

Qatari on süüdistatud Moslemi Vennaskonna toetamises. Lisaks on Sporstmaili veergudel märgitud, et Qatari MMiga seotud ametnikud võivad olla seotud Hamasi, Al-Qaeda ja Süürias tegutseva Al-Nusra Rindega.

Pärsia lahe ääres asuvale väikesele, kuid rikkale riigile MM-finaalturniiri korraldusõiguse andmist on kritiseeritud algusest peale ning viimasel ajal on Krimmi sündmuste valguses aina enam räägitud ka 2018. aastal Venemaal toimuvast MMist. Mitmelgi pool on nõutud, et venelastelt võetaks praeguste sündmuste valguses MMi korraldusõigus ära.

Samuti uuritakse korruptsiooniskandaali, millesse selguse toomiseks intervjueerib New Yorgi advokaat Michael Garcia FIFA täitevkomitee liikmeid, kes osalised 2018. ja 2022. aasta jalgpalli MM-finaalturniiri võõrustajate valimisel. Toonase otsuse teinud 24st FIFA täitevkomitee liikmest on praeguseks ametis veel vaid 11 ning FIFA president Sepp Blatter. Ülejäänud liikmed on ameti maha pannud, saanud tegutsemiskeelu või on parasjagu uurimise all.

Viimati kirjutas Reuters, et rahvusvahelise jalgpalliliidu kõrged ametnikud tahtsid 2018. ja 2022. aasta MMi valimistega seotud korruptsioonisüüdistuste uurimist saboteerida. See plaan olevat aga läbi kukkunud, toonastele sündmustele üritatakse siiski valgust heita.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles