Brasiilias toimunud MMil nägime võõrustajate hävingut, senise valitseja Hispaania troonilt tõukamist, hammustavat jalgpallurit ning palju muud.
Mis jääb meenutama lõppenud finaalturniiri?
14. juuli 2014, 09:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jalgpalli MMid pakuvad maailmas alati kõneainet ja eredaimad seigad jäävad meelde aastakümneteks. Postimees heitis pilgu Brasiilias toimunule ning tõi esile huvitavamad faktid ja juhtumised, mis võiksid tänavust MMi meenutama jääda.
Valitseja kollaps
2008. ja 2012. aastal Euroopa meistriks kroonitud ja neli aastat tagasi MM-tiitli võitnud Hispaania koondis sõitis ühe suurfavoriidina ka Lõuna-Ameerikasse, kuid neljanda järjestikuse tiitli nimel nende kuldne põlvkond enam heidelda ei suutnud. Nende jaoks sai kojusõit selgeks juba kahe mänguga.
Samas on eurooplastest maailmameistrite häving viimastel MMidel saanud juba tavaks. 1998. aastal tiitli võitnud Prantsusmaa piirdus neli aastat hiljem alagrupiturniiriga. 2006. aastal võidutsenud Itaaliat tabas 2010. aastal samasugune saatus. Nüüd juhtus siis kõik see Hispaaniaga.
Valge vaht väljakul hoiab mehed ohjes
Lisaks väravajoonetehnoloogiale oli tänavusel MMil kohtunikel veel üks uus abimees – karistuslöökide ajal kasutati väljakule lastavat spreivahtu, millega märgiti ära müüri asukoht ning löögi sooritamise koht.
Spreivahu looja Heine Allegmagne väitis Suurbritannia meediakanalile ITV antud intervjuus, et juba uuel hooajal võetakse spreivaht kasutusele ka Euroopa klubijalgpalli kõige kõrgemal tasemel ehk Meistrite liigas. Seega saab tulevikus tõenäoliselt meenutada, et ülemaailmselt tutvustati seda muudatust just Brasiilia MMil.
Brasiilia katastroof
1:7 kaotus on jalgpalli MM-finaalturniiril ülimalt harv. Veel uskumatum tundub selline skoor juhul, kui vastamisi on MMide ajaloo kaks kõige edukamat koondist ehk Brasiilia ja Saksamaa. Kodumaal kohutava alanduse üle elama pidanud brasiillased hakkasid seda poolfinaali matši toimumispaiga järgi nimetama Mineiraçoks.
Lisaks tehti sellega rekordite raamatutes mitmeid uuendusi. Sakslastel kulus viie värava löömiseks 29 minutit. Seda pole MMil enne suutnud ükski teine meeskond. Ükski tiim ei olnud varem MMi poolfinaalis seitset väravat löönud. Samuti oli tippmark kuueväravaline võit poolfinaalis. Jne.
Päris välk selgest taevast see vast kõigi jaoks ei olnud, sest üle maailma oli kaheksa inimest, kes olid kihlveokontorites sellise skoori peale panustanud.
Suareze hammustus
Skandaalid on ikka inimestele huvi pakkunud. Kui näiteks 1986. aasta MMist meenutatakse siiani, kuidas Diego Maradona lõi inglastega mängides käega värava, siis tänavuse finaalturniiri kõige skandaalsemaks meheks kerkis Uruguay staar Luis Suarez, kes hammustas itaallast Giorgio Chiellinit õlast. Suarez peab puremise eest kandma nüüd neljakuulist mängukeeldu, kuid kodumaal on ta endiselt rahvuskangelane.
Rekordimees Klose
Maailma absoluutsete tippründajatega võrreldes küllaltki tagasihoidliku klubikarjääriga 36-aastane Saksamaa koondise pikaaegne esiründaja Miroslav Klose tõusis Brasiilias MMide kõigi aegade suurimaks väravakütiks.
Enne MMi Saksamaa koondise kõigi aegade suurimaks väravakütiks kerkinud Klose tõusis Brasiilia legendi Ronaldo kõrvale finaalturniiride esikohta jagama alagrupis Ghana vastu löödud väravaga. Absoluutseks rekordimeheks kerkis ta aga poolfinaalis Brasiiliaga, kui sai kirja oma 16. MM-tabamuse.
Tehnoloogia värav
2010. aasta MMi järel rääkisid kõik, kuidas jäi lugemata Frank Lampardi värav kohtumises Saksamaaga. Neli aastat hiljem oli kulutatud hulgaliselt raha, et selliseid eksimusi vältida. Igale MM-staadionile (mängiti 12 areenil) seati sisse 190 000 eurot maksev väravajoonetehnoloogia, mille kasutamine ühes matšis maksab lisaks 3000 eurot. Lõpuks läks seda vaja ühel korral – kohtumises, milles Prantsusmaa võitis Hondurase 3:0.
Uue superstaari sünd?
Viimastel aastatel on maailma parima jalgpalluri valimisel kaalutud Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo vahel. Seni on arvatud, et neile võivad selles vallas peagi hakata konkurentsi pakkuma eelkõige Neymar ja Gareth Bale või pureja kuulsusega Luis Suarez. Brasiilias kerkis jalgpallimaailma eredaimate tähtede sekka 23-aastane kolumbialane James Rodriguez, kelle tegemisi hoitakse edaspidi kindlasti teravdatud tähelepanu all.
Van Gaali imetrikk
Mängujärgseid penaltiseeriaid peetakse jalgpallimängus psühholoogiliselt kõige raskemaks ja seda nimetatakse seetõttu tihti loteriiks. Hollandi koondise juhendaja Louis van Gaal (pildil) tõestas aga, et loteriist on asi kaugel, kui enesekindel vastane suudetakse ühe vahetusega verest välja lüüa.
Van Gaal lõi veerandfinaalis Costa Ricaga vastased rütmist välja, kui saatis lisaaja esimesel üleminutil väljakule varuväravavahi Tim Kruli. Mitte just kõige parema penaltitõrjujana teatud Kruli vastu mängimiseks ei olnud costaricalased aga valmis ja nii tõrjus hollandlane kaks vastaste penaltit ja viis Hollandi poolfinaali.
Rahamaiad aafriklased
Kolm miljonit dollarit ja loomulikult sularahas! Sellise nõudmise esitasid Ghana koondislased MMil osalemise eest oma valitsusele. «Mängijad nõudsid kindlalt sularaha. Vastava summa kokku saamine oli valitsuse ülesanne ning lisaks organiseeriti ka tšarterlend, et raha jõuaks Brasiiliasse,» meenutas Ghana spordiministri asetäitja Joseph Yamin juhtunut BBC Sporti veergudel.
Kameruni koondise mängijad ähvardasid MMi eel aga streigiga ja keeldusid esialgu Brasiiliasse lendamast, kui neile ei maksta soovitud boonussummasid. Lõpuks nende lennuk siiski startis, kuid finaalturniir lõppes neile kiirelt kolme kaotusega. Seega püsib osa traditsioone endiselt elujõulisena.
Väravavahid ja ründav jalgpall
Jalgpallis kipub ikka olema nii, et tunnustuse saavad endale ründestaarid ja ülejäänute osaks jääb koos nendega rõõmustamine. Lõppenud MM oli aga väravavahtide turniir, kus maailma vaimustasid nii Tim Howard (pildil), Guillermo Ochoa, Claudio Bravo, Thibaut Courtois, David Ospina, Jasper Cillessen kui ka Vincent Enyeama. Vaatamata suurepärastele esitustele ei pääsenud ükski neist MMi kolme parima puuriluku sekka, kuhu valiti sel korral hoopis Manuel Neuer, Keylor Navas ja Sergio Romero.
Väravavahtide säramise kõrval oleme näinud ka ründava ja väravaterohke jalgpalli võidukäiku, mida on vürtsitanud põnevad taktikalised lahendused ja asetused väljakul. Enne finaali lahutas tänavust finaalturniiri MMide absoluutsest väravarekordist (1998. aastal löödi rekordilised 171 väravat) vaid üks tabamus.