Pesapallurite katastroof – sead hävitasid väljaku

Keila linnavalitsuse spordi- ja huvinõunik Jaanus Väljamäe rikutud väljakut näitamas. Foto: Erakogu

Viktoriiniküsimus: kes on need sead, kes laastasid täielikult Eesti ainukese pesapalliväljaku? Kes on need sead, kes tekitasid väikelinnas tõelise tragöödiahõngu? Õige vastus: need on metssead.

Täna kell 12 kogunevad Eesti parimad pesapallurid Keila pesapalliväljakule. Pesapallikurikate asemel on neil kaasas kangid ja labidad. Ei, nad ei lähe neidsamu hävitustööd teinud metssigu jahtima!

Nad ehitavad kolm aastat tagasi oma kätega loodud väljakule 280-meetrise aia ümber. Ikka selleks, et metssead samasugust laastamistööd enam teha ei saaks.

Kogu lugu tuli ilmsiks üleeile õhtul, kui pesapallitreener Valdur Vacht sai väljaku lähedal elavalt sõbralt telefonikõne. Tema esimene mõte oli – see ei saa võimalik olla! «Tuttav helistas ja ütles, et väljak on üles küntud.

Alguses mõtlesin, et äkki on inimesed seda autodega teinud, aga need olid siiski metssead. Kes teised ikka,» kahetses Vacht. Ta lisas: «Tegelikult on see ikkagi katastroof! Piltide pealt ei tule isegi välja, kui suur kahju see oli. Meie, pesapallurite jaoks on see sama hull nagu Tahiti katastroof!»

Pilt, mis Vachtile avanes oli õõvastav. Metssead olid tuhninud üles ligikaudu kolmandiku kahe jalgpalliväljaku suurusest muruplatsist. Mättad olid ülespidi keeratud. Kolmandik platsist oli täielikult mängukõlbmatuks muudetud.
«See oli lihtsalt kurb. Pisarat küll välja ei tulnud, aga… Lõime selle väljaku ju oma kätega. Oma väikeste rasvaste näppudega,» meenutas Vacht.

Kui suure kahju metssead kohalikele pesapalluritele tekitasid, pole veel teada. Küll aga on teada, et tegemist oli ainukese pesapalli jaoks kohandatud väljakuga Eestis. Seal mängiti nii Eesti kui ka Soome meistrivõistluste mänge.

«Praegu on raske öelda, kui palju kogu taastamine maksma läheb. Sellise korraliku väljaku loomine maksab mitu miljonit, aga kuna me selle oma kätega tegime, siis on sinna vaid palju higi ja pisaraid pandud. Kõige kallim ongi murukamara taastamine,» rääkis Vacht.

Pole teada, mis sead pesapalliväljakule tuua võis. Vachti hinnangul võis selle põhjustada loomade söögiisu.

«Ma isegi ei tea, kas nad üldse söövad seeni. Aga tuleb välja, et söövad. Mingi seen kasvas väljakul ja seda niidistikku nad sõidki. Jumal seda teab, miks nad seda tegid!» oli Vacht nõutu. Kuna väljak asub paar kilomeetrit linnast väljas ja järelevalvet sellel pole, oli sigadel lihtne oma hävitustööd teha.

Eesti pesapallurite hinge jätab see hävitustöö aga veel pikaks ajaks valusa okka.
«Ei kujuta ettegi, millal väljaku taas töökorda saame. Ehk järgmise  aasta juuniks. Praegu algab õnneks sisehooaeg ja saame harjutada sisetingimustes. Pärast seda on meie jaoks aga loterii-allegrii!» nentis Vacht.

Täna pidanuks sealsamas väljakul peetama Eesti-Läti pesapallikoondiste sõpruskohtumine. Nüüd peetakse seal aga vaid aia ehitamise talgud.