Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti ultratriatleet läbis nelja päevaga neli Ironmani distantsi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rait Ratasepp. | FOTO: Margus Ansu

Ööl vastu pühapäeva lõpetas ultratriatleet Rait Ratasepp oma võistluse Lõuna-Inglismaal toimunud Quin Enduromanil, mille käigus suutis Tartust pärit raudmees läbida nelja järjestikuse ööpäeva jooksul koguni neli Ironmani distantsi.

Alates kolmapäevast, igal võistluspäeva varahommikul, järjekordse täispika triatloniga alustanud Ratasepp jättis katsumuse pooleli pärast neljanda päeva Ironmani lõpetamist, olles selleks ajaks läbinud 15,2 km ujumist, 720 km rattasõitu ning 168 km jooksu. Quin Enduromani lõpetamisest jäi Ratasepal puudu täpselt üks täispika triatloni distants. Ratasepa sõnul algas eneseületus kolmanda päeva rattasõidu lõpus ning alates neljanda võistluspäeva hommikust andis keha juba selgeid signaale.

Rasketeks kujunesidki Ratasepale just kolmas ja neljas päev, mis ultrasportlase vaimu ja füüsise tõsiselt proovile panid. Ehkki kolmanda võistluspäeva lõppajaks tuli eestlastel väga korralik 13:06:34, jäid seda varjutame tugev tuul, paduvihm, rattasadulast kukkumine, üks ring rohkem ujumist, rehvi purunemine ning ebamõistlikult raske maratoni teine pool.

Ühtlasi avaldas kolmanda päeva kehv ilm juba niigi väsinud organismile negatiivset mõju ühes haigusevimma tundega kehas. Seetõttu alustas Ratasepp maratoni väga vaevaliselt - esimene ring kõndides -, kuid siiski eesmärgi suunas liikudes. Palju oli raskete hetkedel abi ka konkurentide ja taustatiimiga suhtlemisest, kes raskel katsumusel aitasid meeleolu üleval hoida.

Ratasepp peab sedavõrd rasketes tingimustes neli päeva vastu pidada üheks oma suurimaks kordaminekuks senise ultraspordi karjääri jooksul.

«Piiride kompamine hõlmab endas ka oskust õigel ajal lõpetada,» leidis Ratasepp. «Ma tahan, et minu ultrakogemus ei jääks selliseks, kus ma olen sunnitud poole päeva pealt alla andma, või veel hullem, tervisega riskides loobuma tulevikus sellega tegelemise võimalusest. Ma ei ole õnnetu ega pettunud.»

Tagasi üles