Maailmameister Novosjolov: kartsin, et valisin vale ala

Oliver Lomp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nikolai Novosjolov (paremal).
Nikolai Novosjolov (paremal). Foto: SCANPIX

Lõpp hea, kõik hea. Just nõnda võib kokku võtta vehklemise maailmameistri Nikolai Novosjolovi senise sportlaskarjääri. Ometi mõlgutas mees aastaid tagasi mõtteid, äkki on ta teinud elus valed valikud.



Kui Novosjolov üleeile Pariisis MMi finaalis kodupubliku eest võistelnud prantslase Gauthier Grumier’ vastu viimase torke tegi ja tabloole lõppseisu 15:8 vormistas, võis ta käed kergendatult taeva poole tõsta ja mõelda: «Kõik need aastad jõupingutusi polnud asjata.»

Nii kaua oodatud medal tuli ala sünnimaal ja kuldses ümbrises. Tagantjärele võib Eesti spordipublik vaid kergendatult ohata, et asjad nõnda hästi lahenesid.

Juba 2000. aasta Sydney olümpiamängudel varumehena Eesti koondisesse pääsenud Novosjolovi karjääri raskeim periood oli Ateena olümpia ja sellele järgnenud aeg, kuna iga atleedi unistuste turniirile ei suutnud tollal 24-aastane noormees kvalifitseeruda. Pettumus oli suur ja kõik tundus nii mõttetu.

«Kõige raskem oli siis, kui ma Ateenasse ei pääsenud. Mõtlesin: milles asi? Kas tõesti olen vale spordiala valinud?» meenutas Novosjolov sportlaskarjääri mustemaid hetki. «See oli üks imelik aeg.»

Tõelise sportlashingena ei visanud Novosjolov aga mõõka põõsasse ja otsustas elus teha kannapöörde. Neli aastat tagasi muutis ta suhtumist, hakkas teistmoodi treenima. Sealt alates tekkis ka tihedam koostöö Irina Embrichiga ja uue treenerirolliga tekkis analüüsivõime, mis aitas ka enda matše parandada.

 «Noorena kuulasin ehk liiga palju, mis vanemad koondisekaaslased rääkisid. Sain aru, et edu on ikka endas kinni,» rääkis Novosjolov. Õige varsti tundis ta, et on tiitlivõistluste medaliks küps. Alates 2007. aastast läks Novosjolov enamikule tiitlivõistlustest mõttega, et on valmis poodiumile tõusma. Ometi tuli suur edu alles nüüd.

«2007. ja 2008. aastal mõtlesin, et nüüd peaks hakkama medaleid võitma. Trenni oli kõvasti tehtud ja ka kogemuste puudumise taha ei saanud pugeda,» sõnas Novosjolov, kes põhjendas alles nüüd saabunud suurt edu sellega, et nüüd on lihtsalt kätte jõudnud tema aeg. «Nagu vanasõnagi ütleb: iga lill õitseb omal ajal.»

Tegelikult imestati vehklemisringkondades juba ammu, miks Novosjolov endiselt medalita on. Kõik eeldused selleks olid tal juba ammu. Kui vaadata tagasi Pariisi MMile eelnenud tiitlivõistlustele, on Novosjolovit viimastel aastatel saatnud suuresti ebaõnn. Maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel, aga ka olümpial on pidanud ta asjad pakkima alles lisatorke järel. Et seekord kõik klappis, selle kirjutas No­vosjolov aga aastatega tekkinud kogemustepagasi arvele.

«Vehklemises sõltub palju psüühikast, pea tuleb keerulistel momentidel külmana hoida. Eks vanusega on ka närvid muutunud stabiilsemaks,» arvas Novosjolov, kes pidas ülioluliseks ka pikaaegseid ränkraskeid treeninguid. «Heal tasemel treenitus muudab sind enesekindlamaks. Oskan teha otsustavatel hetkedel mõningaid asju, mida varem alati ei suutnud.»

Vehklemise juurde sattus nooruspõlves Haapsalus elanud Novosjolov aga 1992. aasta lõpus täiesti juhuslikult. Koolis oli üleval kuulutus, asi tundus huvitav ja õige pea oli poiss juba grusiini Oleg Svanidze juures trennis.

«Treener  oli vahva ja atmosfäär suurepärane,» meenutas Novosjolov, kes enne epee juurde siirdumist proovis kaks esimest aastat espadroni. Millenniumi viimastel aastatel tabas Novosjolovi sportlaskarjääri aga esimene tagasilöök, kui lähedaseks saanud Svanidze oli sunnitud Eestist lahkuma. Grusiini elu muutus nõnda keeruliseks, et Maarjamaale jääda polnud lihtsalt võimalik.

«1998. aastal tekkis keeruline situatsioon. Tal sündis laps ja kuna ta naine oli ka Venemaa kodanik, pidid nad iga kuu käima Venemaal viisat pikendamas. Süsteem oli selline. Kuidas sa aga käid kogu aeg väikse lapsega,» märkis Novosjolov, kes endist juhendajat inimlikult mõistis. «Olin küll löödud, kuid ma ei saa teda süüdistada ja solvunud olla.»

Svanidze selgitas noorele sportlasele, et too on nõnda andekas, et peaks jätkama, ja nii sai Novosjolov edasisi juhiseid Peeter Neliselt. Nüüd, 12 aastat hiljem krooniti Novosjolov maailmameistriks. Ükskõik millise spordiala viljeleja võib MM-kullaga oma karjääri kordaläinuks kuulutada ja soovi korral rahus erru minna, kuid ambitsioonikal Novosjolovil on veel üks siht silme ees.

«Märk on nüüd maas, aga olümpiamedal on ikka veel puudu. Kui olümpialt saaksin sama värvi autasu, siis võiksin rahulikult lõpetamisele mõtlema hakata,» kinnitas Novosjolov, kes plaanib peale ülejärgmisel aastal toimuva Londoni olümpia kindlasti kaasa lüüa Rio de Janeiros. «Vanuse poolest sobiksin kindlasti veel kahele olümpiale, kuid kõik oleneb sellest, kuidas ise valmis olen ja kuidas tervis vastu peab. Kolmas olümpia on veel liiga kaugel, aga kui medalit pole, siis ilmselt sportlashing ei laseks lõpetada.»

CV
•    Nimi: Nikolai Novosjolov
•    Sünniaeg ja koht: 09.06.1980, Haapsalu
•    Pikkus/kaal: 190 cm/90 kg
•    Pere: Abikaasa Oksana ja tütar Luisa
•    Saavutused: 2001 maailmameistrivõistlustel võistkondlik 2. koht, 2001 Pekingi universiaadil 3. koht, 2010 Tallinna Mõõga võitja, Eesti meister epeevehklemises 2006, 2007, 2009, maailmameister aastal 2010
-------------------

Peasekretäri kohalt lahkumine osutus õigeks

Pariisis peetud vehklemise maailmameistrivõistlustel individuaalses epees kuldmedali võitnud Nikolai Novosjolovil oli veel pool aastat tagasi kolm ametit – mees rabeles tippsportlase, treeneri ja Eesti Vehklemisliidu peasekretäri kohal. Mai viimasel päeval võttis aga vehklemisliidu juhatus vastu otsuse vabastada Novosjolov peasekretäri kohalt, et mees saaks pühenduda sportlaskarjäärile.

«Tagantjärele võib öelda, et oli õige otsus. Sain sajaprotsendiliselt keskenduda sportlaskarjäärile,» kommenteeris Novosjolov.

Samas võinuks asjad ka teisiti minna. Ebaedu korral maailmameistrivõistlustel kahanenuks No­vosjolovi stipendium märksa väiksemaks ja peale selle jäänuks ta töötuks. Elu muutunuks väga raskeks, kuna toitmist vajab pere, naine Oksana ja kuueaastane tütar Luisa.

«Ainult sportlaskarjäärile pühendumine oli suur risk. Kui poleks edu tulnud, oleks tulevik päris udune,» arvas Novosjolov. (PM)

Arvamus

Peeter Nelis
endine treener:

Nikolai Novosjolovit saab iseloomustada ainult kõige paremast küljest. Ta on nii erakordselt töökas kui ka andekas. Kui teised lõpetasid treeningu, siis tema jäi veel tunniks ajaks harjutama. On täiesti harvanähtav, millise sihikindlusega ta tüütuid ja üksluiseid harjutusi tegi. Kui kõik olid koju läinud, siis tema töötas ikka märklauaga.

Minul teist sellist hoolealust pole olnud. Lisaks on tal kõik klassikalised omadused, et olla suurepärane vehkleja: kiirus, jõud, koordinatsioon, reaktsioon. Jumalast antud suurepärased võimed. Psüühika on küll kõikunud võib-olla veidi üles-alla, kuid ka see näib olevat korda loksunud. Usun, et tal on kõik eeldused pääseda ka olümpiale ja olla seal väga edukas. Vara ennustada, aga mina takistusi ei näe.

MM-tiitel muutis pääsu olümpiale keerulisemaks

Tänavuse epeevehklemise maailmameistritiitliga kaasneb ka omajagu negatiivset. Kuna võitlus Londoni olümpiamängude pääsme eest algab alles kevadel, ei maksa praegune kuldmedal midagi, hoopis vastupidi.
«See MM arvesse ei lähe ja järgmisel pean oma tiitlit kaitsma, muidu saan miinuspunkte ja langen edetabelis,» märkis Novosjolov.

Vehklemises nagu ka näiteks tennises tuleb järgmisel hooajal senistel võistlustel saavutatut korrata või ületada, muidu järgneb langus rankingus. Pärast MMi tõusis Novosjolov tabelis kolmandaks, aga järgmise aasta ebaõnnestumise korral ta langeks tabelis. «Lisaks pean edukas olema Legano GP-l, kus olin kaheksa hulgas ja Tallinna Mõõgal, mille võitsin,» ütles Novosjolov. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles