Rio olümpiamängudeks valmistuvad sõudjad käisid korraks Eestis koduseid vaatamas ning pidasid maha ka võitlusliku avatud treeningu. Legendaarne «Alfa» sõudeergomeetrite mõõduvõtt tõi kohale küll tugevad võistlejad, kuid näiteks Eesti koondislased spetsiaalselt selleks etteasteks ei valmistunud. «Alfa» oli üks pisike osa treeningprogrammist, mis peaks mehed viima Rio olümpiamedalile.
Võit läks seekord soomlasele Joel Naukkarinenile, kes läbis 1000 m pikkuse distantsi 2.42,9ga. Viimasel kuuel aastal võitjaks kroonitud Tõnu Endrekson jäi võitjast maha 1,5 sekundiga ja oli teine. Kolmandana kerkis poodiumile Allar Raja, kelle ajaks märgiti 2.45,7. Neljapaati kuuluvatest meestest oli Andrei Jämsä kuues (2.49,3) ja Kaspar Taimsoo kaheksas (2.51,2). Värskelt moodustatud kahepaati kuuluvad Sten-Erik Anderson (2.52,9) ja Geir Suursild (2.54,4) olid vastavalt 11. ja 12.
Minu jaoks oli esmamulje, nagu oleksime Star Treki kosmoselaeva sattunud. Treeningbaas on mäe sisse ehitatud nurgeline ja sürrealistlik hoone.
Koondise peatreener Matti Killing tunnistas enne meeste finaali, et suuri ootusi tal ei ole. «Meie jaoks on see «Alfa» võistlus osa treeningprotsessist ja pigem ootaks meestelt head sõitu märtsi alguses. Täna ükski mees oma rekordit siin ei tee. Aga igal juhul läheb see võistlus asja ette, kuna iga võistlus on parem kui kõige parem treening,» rääkis Killing.
Samuti teadis ta juba ette Eesti meeste jõudude vahekorda: «Tõnu vastu ei saa keegi 1000 meetri peal. Järgmised mehed on samuti neljapaadist: Allar Raja, Andrei Jämsä ja Kaspar Taimsoo. Soome meeste taset ei oska ennustada, kuid eelmisel aastal olid nad küllalt head.» Täpselt nii ka läks ja leidus ka soomlane, kes Endreksonist jagu sai.
Pekingi olümpiamängudelt hõbemedali võitnud Endrekson laupäevase teise koha üle ei kurtnud. «Pole hullu. Kaheksa aastat tagasi olin ma olümpial ka hõbedal,» rääkis rõõmsatujuline sõudja pärast autasustamist. Mille taha siis võit jäi? «Ei saa öelda, et vanaks hakkan jääma. Lihtsalt praegu ei ole teravust. Laager on selja taga.»
Raja omakorda täitis endale seatud sihid maksimaalselt: «Täitsin täpselt oma enda pandud eesmärgi, sisuliselt sajandiku pealt. Mõtlesin, et sõidaks natukene alla 2.46 ja täpselt nii tegingi. Lisaks lootsin saada poodiumile ja ka see läks täppi.»
Veidi tõsisemalt vaatas võistlusele tagasi Taimsoo: «Lootsin ise täna alla 2.50 sõita. Sealt jäi 1,2 sekundit puudu, aga ju siis on hetkel nii.»
Eestlased viibisid enne «Alfa» võistlust kaks nädalat Portugalis laagris. Kunagi varem polnud mehed seal treeninud ning uhiuus Pocinhos asuv baas (video artikli lõpus) pakkus meestele värvikaid emotsioone. Juba sellel nädalal minnakse samasse kohta tagasi.
Raja võttis enne treeningbaasi kirjeldamist lühikese mõttepausi: «Koht on väga huvitav. Ma ei oskagi seda ühte lausesse panna. Minu jaoks oli esmamulje, nagu oleksime Star Treki kosmoselaeva sattunud. Treeningbaas on mäe sisse ehitatud nurgeline ja sürrealistlik hoone. See on tuttuus ehitis, mis võitis ka mingi arhitektuurivõistluse. Kahjuks on basseinis vesi külm ja suur saun ei lähe soojaks. Koridoris on põrand kohati jääkülm, kuid näiteks toit on seal hea. Omamoodi harjumatu, kui toa seinad ja põrand on betoonist. Naljakas, kuid heas mõttes.»
Kui Raja tundis end veidi nagu kosmoses, siis Endreksonile meenutas baas hoopis süngemat kohta. «Ma pole küll kunagi vanglas olnud, aga see meenutab küll seda. Oleme suures betoonehitises, kus on väiksed aknad. Treeningutele saab seal maksimaalselt keskenduda ja segavaid faktoreid ei ole. Lähim asustatud koht on 7 km kaugusel. Terve suure baasi kohta olimegi meie üheksakesti ainsad kliendid. Lisaks oli veel teenindav personal, keda oli vist kolm inimest. Paar kokatädi ja baasi juhataja. Esialgu oli kuidagi sünge tunne, et rahvast ei liigu. See on ikka suur-suur kompleks.»
Järgmisel korral baasi naastes on eestlastele seltsiks ka Šveitsi koondis, kes on meie neljapaadile viimastel aastatel üsna võrdseks vastaseks olnud.
Taimsoo sõnul on koha plussiks vaikus ja kaunis loodus. «Baas asub küll kergelt öeldes mitte kuskil, kuid vesi on seal üsna mõistlik. Kohati on vool kiirem kui Pärnu jõel, aga seal saab väga pikalt sõita. Hea meelega lähen sinna tagasi. Meie jaoks on see uus koht ja tegelikult peaks üsna põnev olema, kuid samas vahel mõtled ikka sellele, et Horvaatias oleme saanud tahtmise korral kinno minna ja muudki teha. Portugali laagri parim meelelahutus on ilusad vaated. Mäed on ümberringi, jõe peal on suur tamm ja meie sõuame seal tammi kõrgema osa peal.»
Kui neljapaadil on Rio olümpiakoht käes, siis kahepaadil veel mitte. Värskelt kokku istunud Geir Suursild ja Sten-Erik Anderson loodavad Rio pileti lunastada mai lõpus Luzernis toimuval võistlusel. Killingu sõnul näitasid mehed Portugalis head minekut: «Kahepaat on üllatavalt hea klapi leidnud. Neil on tekkinud omamoodi sünergia. Sõudmises ei ole võim kõige tähtsam, vaid x-faktor mängib samuti suurt rolli. Esimese kahe nädalaga oli pilt küllaltki positiivne. Meeste eesmärk on endiselt olümpiakoha püüdmine.»