Kanter: mind oli liiga vara maha kantud

EMi pronksimees Kanter jõudis koju.

FOTO: Erik Prozes

Gerd Kanter tõestas, et suvalistel külavõistlustel supertingimustes heidetud tulemustel pole suurt kaalu – paljude jaoks justkui ei kusagilt õigel hetkel taas esile kerkinud 37-aastasel vanameistril piisas Amsterdami EMil ühest õnnestunud heitest, et oma hooaja tippmargiga 65.27 võita pronksmedal. Kanterile oli see juba 11. tiitlivõistluste medal. Rohkemat pole Eestis keegi suutnud. 

Tellijale

Juba sügavatel öötundidel Amsterdami kesklinna kitsukeses baaris peetud medalipeol intervjuud andes õhkas Kanterist suuremat rahulolu kui mõnel varasemal aastal pealtnäha väärtsulikuma medali võitmise järel.

Ülikogenud kettaheitemaailma legend annab endale aru, et suutis EMi pronksiga tõestada oma jätkuvalt kõrget taset ning näidata teda juba maha kandnud ning tugevate võistluste kutseteta jätnud inimestele, et nad on eksinud. Kõige tähtsam on aga see, et EMi pronks annab korraliku annuse enesekindlust, valmistumaks vähem kui viie nädala pärast peetavaks Rio olümpia kettaheitevõistluseks.  

Gerd Kanter, tänavu tekkis kummaline olukord, kus sind, kui tituleeritud ja legendaarset meest, ei kutsutud enam Teemantliiga etappidele ja teistele suurtele võistlustele. Kas selline suhtumine hakkas pikapeale vaimu nüristama?

Kindlasti selline asi nüristab. Mõne võistluse korraldajal on suhtumine, et noorematele on vaja teed anda. See kraabib küll hinge… no mida kuradit, minu mastaabiga vendi polegi rohkem, isegi Piotr Malachowskil pole sellist medalite hulka. Kui olen näiteks jooksvas edetabelis neljas mees, aga kümne võistleja hulka ei mahu, siis loomulikult teeb see haiget. Samas tekitab ka sportliku viha, et õigetel võistlustel näidata – olete mind vara maha kandnud.

Suurvõistlusteks valmistumise teeb see keerulisemaks. Parem oleks maailma parimatega mõõtu võtta, kui Eesti kodusel seeriavõistlusel osaleda. Aga kui hakkad neid asju põdema, peaks sportimise üldse ära lõpetama. Tuleb teha seda, mis võimalik ja end olulistes kohtades näidata. 

Juba sügavatel öötundidel Amsterdami kesklinna kitsukeses baaris peetud medalipeol intervjuud andes, õhkas Kanterist suuremat rahulolu, kui mõnel varasemal aastal pealtnäha väärtsulikuma medali võitmise järel.

Ülikogenud kettaheitemaailma legend annab endale aru, et suutis EMi pronksiga tõestada oma jätkuvalt kõrget taset ning näidata teda juba maha kandnud ning tugevate võistluste kutseteta jätnud inimestele, et nad on eksinud. Kõige tähtsam on aga see, et EMi pronks annab korraliku annuse enesekindlust, valmistumaks vähem kui viie nädala pärast peetavaks Rio olümpia kettaheitevõistluseks.  

Gerd Kanter, tänavu tekkis kummaline olukord, kus sind, kui tituleeritud ja legendaarset meest, ei kutsutud enam Teemantliiga etappidele ja teistele suurtele võistlustele. Kas selline suhtumine hakkas pikapeale vaimu nüristama?

Kindlasti selline asi nüristab. Mõne võistluse korraldajal on suhtumine, et noorematele on vaja teed anda. See kraabib küll hinge… no mida kuradit, minu mastaabiga vendi polegi rohkem, isegi Piotr Malachowskil pole sellist medalite hulka. Kui olen näiteks jooksvas edetabelis neljas mees, aga kümne võistleja hulka ei mahu, siis loomulikult teeb see haiget. Samas tekitab ka sportliku viha, et õigetel võistlustel näidata – olete mind vara maha kandnud.

Suurvõistlusteks valmistumise teeb see keerulisemaks. Parem oleks maailma parimatega mõõtu võtta, kui Eesti kodusel seeriavõistlusel osaleda. Aga kui hakkad neid asju põdema, peaks sportimise üldse ära lõpetama. Tuleb teha seda, mis võimalik ja end olulistes kohtades näidata. 

Tagasi üles