/nginx/o/2017/06/11/6771873t1hf295.png)
Ott Tänak võitis Sardiinia MM-ralli! See tähendab, et on igati paslik minna ajas 14 aastat tagasi ja meenutada, kuidas Markko Märtin 2003. aastal Akropolise rallil esimest korda karjääri jooksul poodiumi kõrgeimale astmele ronis.
Järgnevad lood pärinevad 2003. aasta 9. juuni Postimehest.
Meie ralliässa võit läheb Eesti spordi ajalukku.
Markko Märtin kinkis meile võidu, mis läheb Eesti spordi ajalukku. Võita autoralli MMi etapp, teha seda mainekal Akropolise rallil - võib arvata, et hetkel ei suuda me selle saavutuse suurust lõpuni aduda. Me teame vaid, et Märtin haaras liidriohjad pärast teist kiiruskatset ega andnud oma positsiooni kordagi käest. Me teame, et Märtin võitis viis kiiruskatset ning edestas samuti esikolmikusse mahtunud Carlos Sainzi 46,0 ja endist tiimikaaslast Petter Solbergi 52,7 sekundiga. Ülejäänud konkurendid kaotasid juba rohkem kui kahe minutiga. Veenev võit.
Eriti magus on Solbergi edestamine. Oli ju norralane see mees, kes mullusel Suurbritannia rallil viimaste kiiruskatsete heitluses Märtini MMi esimese etapivõiduta jättis. Pärast seda rallit leidis Märtin, et pole võiduks veel valmis. Nüüd oli ta selleks valmis. Märtini võitlejahinge ja võidujanu näitab seegi, et ta võttis võidu äparduste kiuste. Lahtipõrunud kapotiga sõites ei tulnud kapoti sulgemiseks seisma jäämine korrakski pähe.
Märtin on olnud mitmes mõttes teerajaja rollis. Esimese Eesti autosportlasena jõudis ta tehasetiimi. Esimese eestlasena võitis MMi etapil kiiruskatse. Esimese eestlasena seisis MMi etapivõitjana pjedestaali kõrgeimal astmel. Märtin on rühkinud tippu samm-sammult, Akropolise ralli võitmine oli loogilise protsessi loomulik jätk.
Eesti rallisõitjad paistsid silma juba nõukogude ajal. Paraku jäi toonaste tippude lennukaar olude sunnil madalaks. Lääne autod olid kättesaamatud, tehasetiimist ei julgetud unistadagi. Tõestada sai end vaid ühel kuuendikul planeedist. Muutunud olud võimaldasid võtta oma. See oli vaid aja küsimus. Lihtne loogika ütles, et soomlaste edu ralli- ja vormelimaailmas peaks andma võimaluse ka meile. Läks aega mis läks, aga see võimalus tuli.
Julgeks loota, et Markko Märtini läbimurre on signaal teistelegi tehnikasportlastele, eriti noortele. Kui meil on mees, kes on kanda kinnitanud rallimaailma absoluutses tipus, siis miks ei võiks mõni eestlane murda end suurde vormelikarusselli või korrata Märtini läbikäidut rallis. Märtin on oma saavutustega sillutanud teed ka teistele.
Autoralli näol on tegemist ülipopulaarse alaga. Rallitippe tuntakse kogu maailmas. See annab Märtini võidule erilise sära. Nüüd ei jää muud, kui oodata kõrget kohta ka koguarvestuses. Või koguni ... Aga seda ei tahaks ära sõnuda.
Enne Kreeka teedel peetud Akropolise rallit mõtlesin, et Markko pole võib-olla veel kõige kiirem rallisõitja, aga pärast nädalavahetusel selja taha jäänud väga rasket katsumust olen veendunud, et ta suudab tõusta kõrgemale.
Markko sõidustiil klapib hästi selle suunaga, mis maailmameistrivõistlustel praegu valitseb.
Ta on väga intelligentne sõitja. Ta mõtleb palju sõidutempo valikule, raja iseärasustele, teeoludele, auto seisukorrale.
Enamasti oleme näidanud paremaid aegu kruusateedel. Heades tingimustes, kus kiirused on suuremad, oleme sõitnud konkurentidest aeglasemalt.
Miinuspoolele võib kanda tema suhteliselt väikese kogemustepagasi. Mõnel rallil on Markko osalenud vaid ühe korra ega tunne seetõttu sealseid olusid nii põhjalikult, nagu tahaks ja täistabamuse saavutamiseks vaja oleks.
Rallispordist eemalseisjaile võib väikeriigi esindaja jõudmine rallieliiti tunduda imena. Aga Markkol on suured vaimsed ja kehalised eeldused võidusõiduks. Ta on aasta-aastalt väga sihikindlalt tööd teinud, et oma eesmärke täita.
Nagu olen kuulnud, sai Markko karjääri algusaastatel Eestis tuge paljudelt inimestelt, kes aitasid tal oma unistusi teostada.
Meie koostöö sobib hästi ja loodan tema kaardilugejana jätkata nii kaua, kuni kestab tema rallisõitjakarjäär. Ma ei oska praegu näha mingit põhjust, miks meie koostöö peaks lõppema. Kõik sõltub sellest, kui kaua Markko tahab veel sõita.
Heitlus maailmameistritiitli pärast on tänavu erakordselt tasavägine ja punktitabel tihe.
Mu meelest pole meil veel võimalik esikohta püüda, sest kaotasime esimestel etappidel palju punkte. Aga oleksin pettunud, kui me tulevikus maailmameistriks ei tuleks.
Fordi tehasemeeskonna esipiloot Markko Märtin tegi Kreekas ajalugu, võites esimese eestlasena autoralli maailmameistrivõistluste etapi.
Märtin haaras koos britist kaardilugeja Michael Parkiga liidriohjad juba reedesel teisel kiiruskatsel ega andnud neid korrakski käest. 2. koha pälvinud Citroeni sõitjast Carlos Sainzist jäid teda lahutama turvalised 46 sekundit.
«Tõesti mõnus tunne on lõpuks ometi võita MMi osavõistlus,» ütles Märtin wrc.com.-ile. «Saavutus on seda väärtuslikum, et tuli uue Ford Focusega. Teadsime juba ammu: selle autoga on võimalik võita, kõik oli vaid aja küsimus.»
Fännisärgid müüdi läbi
Sündmusi kohapealt jälginud Kanal 2 ajakirjaniku Erki Berendsi sõnul elas publik eestlase triumfile üllatavalt tuliselt kaasa, kohalike ärimeeste valmistatud Märtini fännisärgid müüdi hoobilt.
«Fordi tiim oli seitsmendas taevas,» vahendas Berends. «Meeskonna juht Malcolm Wilson ütles, et tegelikult võinuks Markko võita juba Argentinas, nüüd oli esikoht peaaegu kohustus. Paine liidrile kasvas veelgi, kui Francois Duval ja Mikko Hirvonen katkestasid.»
Fordile tänavu esimese täistabamuse toonud 27-aastane Märtin ei lasknud end koormast kohutada. «Ta ütles, et tajus rajale asudes favoriidi rolli ning läheb ka järgmistele etappidele sama rahulikult,» märkis Berends.
Kaardilugeja Parki sõnul kadus kindel maapind hetkeks jalge alt vaid siis, kui viiendal katsel kapotiluuk lahti põrus ja finishini jäänud 20 km pimesi kihutada tuli. «Viimasel võistluspäeval kuulis Märtin aga ühel katsel legendi valesti ja sisenes kurvi kuuenda käiguga kolmanda asemel. Äärepealt oleks teelt välja sõidetud,» lisas Berends.
Pärast võistlust õnnitles Märtinit telefonitsi eduka etteaste puhul ka Eesti peaminister Juhan Parts. Kokku võitis Fordi esisõitja Akropolise ralli 22-st kiiruskatsest viis. Laupäeval asus ta starti, Peugeot soomlasest piloot Harri Rovanperä vaid 4,8 sekundi kauguselt kuklasse hingamas.
«Kõik märgid näitavad, et meie riigihümn kajab pärast 12-aastast vaheaega taas Kreekas,» kirjutas ajaleht Helsingin Sanomat. «Küsimus on vaid selles, kas heisatakse Soome või Eesti lipp.»
Põhjanaabrite lootused purunesid, kui Rovanperä autol kadusid 2. ja 3. käik. Soomlane liikus nii aeglaselt, et mattis tagantpoolt tuleva Märtini paksu tolmupilve. «Pidime kahel korral peaaegu seisma jääma, et üldse midagi näha,» selgitas Märtin.
Rovanperä taandudes alustas eestlasele ajujahti Petter Solberg, kuid norralase shansid kustutas rooliülekande purunemine 11. katsel.
Auga teenitud õnn
Laupäeva õhtuks oli mullugi Kreekas liidrina kihutanud, ent rehvipurunemise tõttu 6. kohaga leppima pidanud Märtin, saavutanud 2. kohta hoidva Carlos Sainzi ees turvalise 55,8-sekundilise edumaa. «Kõik sujus suurepäraselt,» nentis ta. «Pingutasime kõvasti, ent liigselt ei riskinud.»
Ning meenutas, kuidas kahel eelmisel rallil ränka vaeva nägi, kuid lõpuks mootoririkke tõttu liidrikohalt katkestama pidi. «Usun, et nüüd oleme õnne ära teeninud,» nentis Märtin.
Eduka etteaste tegid ka Suzuki tehasemeeskonda kuuluvad Urmo Aava ja Kuldar Sikk, saades JWRC arvestuses 3. koha. Üldkokkuvõttes olid Aava - Sikk 19.
Võimed lubavad kulda
Subaru ja Fordi tehasemeeskonnas mehaanikuna tegutsenud Juss Roden usub, et Markko Märtinil on veel tänavu võimalus jahtida ka maailmameistri tiitlit.
«Jälgides tema etteasteid oleks sündmuste niisugune käik üsna loomulik,» ütles Roden. «Kindlasti on kõrge eesmärgi püstitanud ka Markko ise.»
Pärast Akropolise rallit hoiab Märtin 23 punktiga 4. kohta, liider Richard Burns on kogunud 37 punkti.
Rodeni sõnul tuli esikoht «ülimalt sportlikult». «Markko kontrollis end sajaprotsendiliselt, tema eeliseks on suurepärane keskendumisvõime ja raudne närvikava,» märkis Roden. «Usun, et esikohast ammutab Markko jõudu veelgi juurde ja Eesti rahvas saab samasuguseid emotsioone korduvalt kogeda.»
Fordi tehnikadirektori Christian Loriaux sõnul on Markko Märtin suuteline juba tänavu tulema maailmameistriks.
«Heitlus MM-tiitlile on väga avatud ja ka Markkol on võimalus võita,» lausus Loriaux internetileheküljel wrc.com. «Ütlesin seda Markkole juba Uus-Meremaal, kui nägin uue auto kiiret sõitu,» jätkas Fordi juht. «Kui ta sõidab ka edaspidi nii nagu Uus-Meremaal, Argentinas ja Kreekas, võib ta võita igat rallit.» Loriaux lisas küll, et kiiretel radadel pole Ford veel oma võimsust näidanud. Kuid ta usub, et auto on konkurentsivõimeline.
Duellis teisele kohale õnnestus Citroėni piloodil Carlos Sainzil 6,7 sekundiga edestada Subarut tüürivat Petter Solbergi. «Teine koht oli igati teretulnud ja andis tuge enesekindlusele,» nentis vanameister Sainz. «Riskisime üsna palju, lõpuks taktika õigustas end.»
Mullu Suurbritannia rallil esikohaheitluses Märtinit edestanud Solberg ei näinud vaimustumiseks põhjust. «Olen kolmanda koha üle õnnelik, kuid samas pettunud, et kaotasime teise koha,» ütles ta.
Mäkinen ebaõnne lainel
Omalaadse rekordi püstitas Kreekas MM-sarja liider Richard Burns - ta on Peugeot tiimis autorooli keeranud 20 etapil, jõudmata kordagi pjedestaali kõrgeimale astmele. Seni kuulus meeskonna «häbipleki» tiitel Francois Delecourile 19 edutu ralliga.
Kaks aastat tagasi Subarul maailmameistriks tulnud Burns pidi terve pühapäevase päeva sõitma rikkis varukäigukastiga. «Kolmeteistkümnendal kiiruskatsel kadus teine käik, käigukasti vahetada enam ei tohtinud,» selgitas ta. «Teadsin, et Tommi Mäkineniga läheb tihedaks rebimiseks. Samas uskusin, et suudan teda edestada.»
Võitude puudumisest Burns rääkida ei soovinud, meenutas, et nopib pidevalt MM-punkte ning on sarja liider.
Neljakordne maailmameister Mäkinen on pjedestaali kõrgeimale astmele tõusnud 24 MM-etapil, raskel Kreeka katsumusel aga alati ebaõnnestunud. «Seljataha ei jäänud just parim nädalalõpp,» tõdes soomlane nüüd. «Põhjalikuks analüüsiks peame võistluse mõtetes uuesti läbi käima.»
Tema Subarul oli probleeme amortisaatoritega, streikis ka jõuülekanne. «Mehaanikud on autoga teinud igasuguseid vigureid, kuid aina hullemaks läheb,» kaebas Mäkinen pettunult. «Näib, et õnn on mulle lõplikult selja pööranud.»
Soome ajakirjanikele pihtis eksmaailmameister: Subaru tiimi mõte, läbida Akropolise ralli eelsed testid Kreeka asemel Prantsusmaal, polnud parim. «Jama, kui pead autot hakkama võistluse ajal katsetama,» pahandas ta.
Latvala sõitis kindlalt
Mäkineni viimane rallivõit jääb 2002. aasta jaanuarisse, ta tunnistas, et järjestikused altminekud mõjuvad rusuvalt. Soomlase leping Subaruga lõpeb tänavu, raha pärast ei tarvitseks tal enam meetritki sõita. Kuid lahkuda tahaks võidumehena.
«Esialgu on jätkamis- ja loobumisplaanid fifty-fifty,» nentis Mäkinen. «Kui kõik rallid kihutataks Euroopas, võiks veel mõned aastad sõita. Pikad reisid Uus-Meremaale ja Autraaliasse on aga väsitavad.»
Valitsevale maailmameistrile Marcus Grönholmile lõppes võidusõit juba reedel, kui tema auto pärast viimast katset bensiinipumba rikke tõttu välja suri. Katkestamise hetkel oli Grönholm kolmas, kaotades Märtinile 15 sekundit.
Fordi pilootidest sõitis avapäeval teelt välja Francois Duval, Mikko Hirvoneni masinalt tuli ära tagaratas. 10. kohaga lõpetas 18-aastane Jari-Matti Latvala, kel tiimi boss Malcolm Wilson keelas liigselt riskida.
11. juuni Postimees kirjutas:
Akropolise ralli võitnud Markko Märtin ei välista enam, et hooaeg võib tuua ka maailmameistritiitli, samas ei kiirusta piisavalt ebaõnne kogenud 27-aastane Fordi esipiloot lippu heiskama.
«Oleme ühe ralli võitnud, kolmel eelnenul jäi tulemus saavutamata,» tõdes Märtin. «Sujuvad kolm järgmist võistlust taas hästi, on kõik võimalik.»
Kogemuste hankimine pole Märtinile enam eesmärk, nüüd läheb ta igal jõuproovil täispangale. Kõige magusamalt maitseksid Jyväskylä etapi ning ühe asfaldiralli esikoht.
Bossid taovad trummi
Fordi bossid taovad trummi. Tiimi tehnikadirektori Christian Loriaux sõnul on Märtin suuteline tänavu maailmameistriks tulema. «Ütlesin seda Markkole juba Uus-Meremaal, kui nägin ta kiiret sõitu,» märkis Loriaux. «Kihutab Markko ka edaspidi nii nagu Uus-Meremaal, Argentinas ja Kreekas, võib ta võita iga ralli.»
Sama meelt on meeskonna juht Malcolm Wilson. «Markko on suuteline võitlema maailmameistritiitli pärast,» nentis Wilson. «Pärast esimest võitu kujutab ta konkurentidele senisest veelgi suuremat ohtu.»
Märtinit ülemuste jutud ei heiduta. «Igaüks võib rääkida, mida tahab. Aga arvan, et lippu on veel vara vardasse heisata,» lisas ta.
Eile andis Märtin Tartu Ülikooli Lastekliinikule üle Akropolise ralli täheks valimisega kaasnenud 5000 USA dollari suuruse preemia. Sihtasutuse juhi Merike Kaunissaare sõnul kulub raha hingamisaparaadi soetamisele.
Ralli täheks (Star of the rally) nimetamise teenis teisest kiiruskatsest lõpuni liidrina kihutanud Märtin auga välja.
«Ausalt öeldes pole ma veel mõtteid korralikult koguda suutnud,» tõdes pärast triumfi rahvuskangelaseks tõusnu. «Emotsioonid pole valla pääsenud, elu läheb samamoodi edasi. Tore lihtsalt, et tuli võit, milleks aastaid valmistusin.»
Viies kiiruskatse, kus Märtin 20 viimast kilomeetrit tuuleklaasi varjava lahtise kapotiga läbis, muutus omamoodi sümboliks eestlase südikusele.
«Kõige huvitavam, et peatumise mõtet ei käinud kordagi peast läbi,» meenutas äss. «Sportlik viha oli suur. Piiratud nähtavus segas oluliselt, kuumus autos muutus pärast ventilatsioonisüsteemi purunemist väljakannatamatuks. Ime, et mõistus edasi töötas.»
Märtinile jääb tänini arusaamatuks, miks teda Akropolise ralli eel peafavoriidiks peeti. «Olin varem vaid korra pjedestaalil käinud,» toonitas ta. «Läks hästi, et üle hulga aja probleemideta sõita õnnestus. Kogemused lubasid kihutada piisavalt kiiresti, kõik püsis algusest lõpuni kontrolli all.»
Fordi tiimile tõi võit suure vabanemise. «Uude autosse investeeriti palju, raha kokkuhoidmiseks vallandati tippmehed Colin McRae ja Carlos Sainz. Tõestamine, et otsused olid õiged, tekitas palju pingeid,» selgitas Märtin.
Tema ise üritas säilitada külma närvi. «Lähtusin põhimõttest: kui endast parima annan, olen kõik teinud,» ütles Märtin. «Eelmistel etappidel olime mitmel korral võidule lähedale jõudnud, kuid siis katkestanud. See pani mõtlema - mida peaksin tegema, et enam nii ei juhtuks. Tekkis tunne, et mida iganes ette võtame, pole lahendus piisavalt hea.»
Lõpuks tulnud täistabamust tähistas Fordi tiim ühise pidusöögiga, lauldi hümni Märtinile ja uuele Focusele.
«Võrreldes eelmise mudeliga on auto juures kõik uus,» tutvustas Märtin. «Mullune masin oli ajast maha jäänud, nüüd asume ühel pulgal Peugeot, Subaru ja Citroėniga. Maksimumi väljapigistamiseks kulub veel natuke aega.»
Märtini sõnul ei saa ralliauto päris valmis kunagi. «Kui arendustöös hetkeks peatud, jääd teistest maha. Ja mõni väike vidin võib alati alt vedada.»
Samuti ei jõua ka piloodi oskused iial ideaalini. «Meie oleme pääsenud tipptasemele üsna lähedale,» fikseeris Märtin oma positsiooni. Aastaid tagasi alustas ta isa Kalju Märtini jälgedes käies kodugaraais onult ostetud Lada Samara võistlusmasinaks ehitamist. Esimese stardi tegi 1994, paar kuud pärast 18-aastaseks saamist.
Tahab rahulikult puhata
Pooleteise nädala pärast algav Küprose etapp meeldib Märtinile kruusarallidest kõige vähem. «Tõsiigav aeglane sõit,» iseloomustas ta. «Aga eesmärk on sama, mis teistelgi rallidel - võtta maksimum.»
Enne Küprosele minekut loodab Märtin paar päeva kodus puhata ja eelmise jõuproovi peast raputada. Lasta hommikuti tavapärasest kauem leiba luusse ning nautida mitte millegi tegemist.
Palju furoori tekitanud võit ei muutnud Märtinit põrmugi, nagu varemgi, eelistab ralliäss avalikkuse eest pigem varju hoida kui uhkelt esile tükkida.
Nii kinnitas ta ka Soome ajalehele Iltalehti: «Ma tõesti ei tahaks saada mingiks ülikuulsaks inimeseks. Naudin rohkem tavalist rahulikku elu.»