Öeldakse, et tiitlivõistlusel loeb ainult koht. Sedasi talitatades polnud Kopenhaagenis toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel Eesti parimas ujujas mingit küsimust: Kregor Zirk saavutas 200 meetri vabaujumises neljanda ja 200 meetri liblikujumises seitsmenda koha. Ometi on ka teine võimalus, kuidas erinevate sportlaste tulemusi hinnata, ja sellele tuginedes polnudki 18-aastane tartlane meie parim.
Kas Kregor Zirk polnudki EM-il parima tulemuse teinud eestlane?
Nimelt kasutab rahvusvaheline ujumisliit (FINA) juba aastaid punktisüsteemi, mis annab võimaluse nii sprintereid ja pikamaaujujaid kui ka kroolispetse ja näiteks rinnuliujujaid omavahel võrrelda.
EM-il kogus ühe ala soorituse eest eestlastest enim punkte Martin Allikvee. 200 meetri rinnuliujumises finaalikoha toonud aeg 2.05,74 andis talle 878 punkti. Zirk teenis suurima summa 200 meetri vabaujumises, kus sai 1.43,84 eest 876 punkti. Üleüldises EM-i punktitabelis oli Allikvee meestest 78. ja Zirk 80. Mäletatavasti pääses Allikvee ka Rio olümpiale tänu sellele, et tema tulemus andis Eesti meesujujatest parima punktisumma.
Ometi tuleb tõdeda, et 22-aastase Allikvee võimalus lähiajal tiitlivõistlustel medalile jõuda on selgelt väiksem kui Zirgil. Seda peamiselt kahel põhjusel: Allikvee on tugev vaid rinnuliujumises ja eelistab konkurentsitihedaid sprindidistantse, samal ajal kui Zirk võib ujuda hästi kolmes stiilis - krool, rinnuli- ja liblikujumine - ning omab ebaeestlaslikult ka head vastupidavust, mis võimaldab läbi lüüa pikematelgi distantsidel. Lisaks on Zirgil tänu noorele eale ja talendile selgelt suurem arenguvaru.