Suusasõja käimalükkaja: Norra alaliidu propaganda meenutab Põhja-Koread

Hanne Svens

FOTO: SVT

VARIA. Pühapäeval SVT, Sunday Timesi ja ARDi ühistööna avalikkuse ette jõudnud paljastus, et aastatel 2001–2010 on tiitlivõistlustel medaleid võitnud suur hulk kahtlaste verenäitajatega sportlasi, on ettearvatult tülli ajanud norralased ja rootslased, kelle suhted on ilma õli tulle valamatagi sama sõbralikud kui kassil ja koeral.

Ehkki uudisloos mainiti võimalike patustena ära mõlema rahva esindajad, algas kohe vastastikune poriloopimine. Norra suusaliidu endine juht Åge Stinstad põrutas alustuseks, et uurimuse allikas on niikuinii erapoolik. «Kui info pärineb SVT-lt, ei saa keegi seda tõsiselt võtta,» ühmas Stinstad väljaandele Bergens Tidende.

SVT toimetaja Hasse Svens, kes paljastuse kallal tööd tegi, ei jäänud võlgu. «Norralased on valmis tegema kõike, et meid lollidena näidata. Kui vaatan Norra suusaliidu propagandat, siis meenutab see mulle kõige rohkem Põhja-Korea stiili. Teeme head tööd ja nende hing seda ei kannata,» lausus Svens Expressenile.

Tema sõnul on veredopingu kohta oodata veelgi paljastusi. «Meil on lisatõendeid. Küll see Norra ka lõpuks oma roosadest unistustest maa peale tuuakse,» lubas Svens ähvardavalt.

Sunday Timesi ja ARDi avaldatud artiklid põhinevad anonüümse vilepuhuja poolt ajakirjandusväljaannetele edastatud andmebaasil, mis koondab andmeid aastatel 2001–2010 ligi 2000-lt murdmaasuusatajatelt võetud enam kui 10 000 vereproovi kohta. Nende kohaselt on alates 2001. aastast iga kolmanda olümpia- ja MM-medali, sealhulgas 91 kulda, võitnud kahtlaste verenäitudega sportlased. 

Rahvusvaheline Suusaliit FIS, kelle andmebaasiga oli tegu, vastas juhtumiga tegelenud ajakirjandusväljaannetele (peale Sunday Timesi ja ARDi ka Rootsi telejaam SVT ja Šveitsi uudisteportaal Republik), et ei kommenteeri «kahtlaseid tulemusi» ning et maailma antidopinguagentuur WADA on nende dopinguvastase tegevusega «enam kui rahul».

Tagasi üles