Ott Järvela: hooaja alguse eriroog – kohitsetud jalgpall!

Episood eile jalgpallihallis peetud Eesti esiliigamängus Flora U21 ja Levadia U21 meeskondade vahel, kus pall mitmel puhul lakke lendas. Foto: SANDER ILVEST/

Levadia kaitsja ebaõnnestub palli klaariks lüües. Säärekaitsmega antud riivpuutest ei lenda pall mitte auti, nagu soovitud, vaid pehmelt üles ning kingib Florale ootamatu soodsa võimaluse söösta rünnakule ja lüüa senist mängukäiku arvestades ebaloogiline 1:1 viigivärav. Dramaatiline moment, matši pöördepunkt, ühte hetke kogunenud traagika ja lootus!

Just sellised hetked kirjeldavad kõige paremini jalgpalli võlu – ühest pisikesest valearvestusest võib lahti hargneda ulatuslike tagajärgedega sündmuste jada. Kirjeldatud episoodis kustus see lootus paraku eos, sest pall lendas lakke. Kontrarünnaku asemel pidi Flora leppima võrreldamatult vähemväärtusliku audiviskega.

Absurd? Muidugi. Tippjalgpalli ei mängita tingimustes, kus pall lakke lendab. Aga just täpselt nii, nagu kirjeldatud, juhtus eile õhtul Lilleküla jalgpallihallis peetud Eesti esiliigamatšis Flora ja Levadia U21 meeskonna vahel. Juba homme ja ülehomme võib sellesarnaseid absurdseid olukordi näha Eesti kõrgliigas, kus mängus sadu tuhandeid eurosid väärt eurosarjakohad.

Põhjus: Eesti Jalgpalli Liit (EJL) otsustas öelda lahti senisest kindlast poliitikast – meistrivõistluste kohtumisi treeninghallis ei peeta. Too hoone lihtsalt ei sobi selleks otstarbeks, sest ei ole võistlushall (erinevalt näiteks Riias asuvast Skonto maneežist). Tegu pole etteheitega, nagu ehitanuks EJL kehva halli, vaid olukorra fikseerimisega – äärtest madalam katus tähendab, et jalgpalliplatsi tavapärane dimensioon madaldub, mis omakorda kohitseb jalgpalli.