/nginx/o/2017/05/03/6619831t1hfd5d.jpg)
/nginx/o/2018/03/17/7695017t1h17a8.jpg)
Üleülejärgmise jalgpalli MMi korraldaja leidmine pidanuks algama juba 2015. aastal, aga rahvusvahelist alaliitu FIFAt tabanud korruptsiooniskandaalide tõttu lükati daatumit edasi. Lõpuks kukkus korraldamissoovide tähtaeg eile ning laual on kaks valikut. MMi ihkavad endale ühiselt USA, Kanada ja Mehhiko ning omapäi korraldaks suurturniiri Maroko.
Vaadates esitatud avaldusi, pole kahtlustki, milline pakkumine on favoriit korraldamisõiguse saamiseks. Põhja-Ameerikas mängiti viimati MMi 1994. aastal ning toonane turniir on jätkuvalt ajaloo suurima keskmise külastatavusega MM. Ameerikasse naasmine tähendaks FIFAle hiiglaslikku mainekasu ja finantsvõitu.
Eile avaldasid ühisavalduse tegijad 23 linna, kus võiksid MMi mängud toimuda. Neist valdav enamus, 17, asuvad USAs (Atlanta, Baltimore, Boston, Cincinnati, Dallas, Denver, Houston, Kansas City, Los Angeles, Miami, Nashville, New York, Orlando, Philadelphia, San Francisco, Seattle ja Washington D.C.), kolm Kanadas (Edmonton, Montreal ja Toronto) ning kolm Mehhikos (Mexico City, Guadalajara ja Monterrey). MMi võõrustaks neist linnadest 16 ning lõpliku valiku tegemine jääks FIFA teha.
2026 MM on esimene, mis peetakse 48 meeskonna osavõtul ja see tähendaks koguarvus 80 vutimatši. Neist 60 peetaks Ühendriikides ning 10 naabrite juures. Sealjuures toimuks turniiri otsustav faas alates veerandfinaalidest ainult USAs.
Kuna Põhja-Ameerika riikide ühisavaldus on nõnda suur ja võimas, võib Maroko soov MMi korraldada tunduda naljakana. Põhja-Aafrika riigi kandidatuuri juht Hicham El Amrani sõnas BBCle, et marokolastel on siiski tõsi taga: «Me ei tee siin reklaamitrikki, vaid tulime võitma.»
Kui ameeriklaste idee on turniiri kaasata terve manner, siis Maroko loodab FIFAt võluda oma kompaktsuse ja sõbralikkusega – seda viimast nii sportlaste, fännide kui sponsorite jaoks. Mitte ükski meeskond ei peaks ühest mängupaigast teise reisimiseks kulutama üle 75 lennuminuti, lubavad marokolased. Lisaks oleks tegu ajatsoonilt Euroopa vutihuvilistele ülisobiva turniiriga, mis ahvatleks omakorda sponsoreid selle toetamiseks raha kulutama.
Maroko jaoks on tegu viienda katsega MMi korraldamisõigust võita. Varasemalt on põrutud 1994., 1998., 2006. ja 2010. aasta kampaaniates. Seekord on välja käidud plaan korraldada MMi 12 erinevas linnas (Agadir, Casablanca, El Jadida, Fez, Marrakech, Meknes, Nador, Ouarzazate, Oujda, Rabat, Tanger, Tetouan). Turniir tarbeks ehitataks kaheksa tuttuut staadioni, sealjuures peaks kroonjuveeliks saama 100 000 inimest mahutav Grand Stade de Casablanca.
Mõlemad korralduspakkumised lähevad nüüd FIFA töörühma luubi alla ning aprilli jooksul peaksid ametnikud jõudma käia tutvumas kohalike oludega. Laual on ka kolmas variant: juhtub töörühm otsustama, et kumbki kandidatuur neile ei kõlba (mis on ülimalt vähetõenäoline, aga reglemendi järgi siiski võimalik), avatakse 13. juunil toimuval FIFA kongressil kandideerimisprotsess uuesti – seekord ka Euroopast ja Aasiast pärit alaliitudele, kes ei saanud varem 2026 MMi taotleda, kuna nende piirides peetakse üks kahest eelnevast suurturniirist (vastavalt 2018 Venemaal ja 2022 Kataris).