Norra dopingujahis ilmnes huvitav seik

Postimees Sport
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra viimase aja kuulsaim dopingujuhtum puudutab suusatajat Therese Johaugi. Tema jäi vahele siiski analüütilise meetodiga.
Norra viimase aja kuulsaim dopingujuhtum puudutab suusatajat Therese Johaugi. Tema jäi vahele siiski analüütilise meetodiga. Foto: Bjoerge, Stein / Aftenposten/NTB scanpix/Scanpix

Eelmisel nädalal toimus Šveitsis, Lausanne'is Rahvusvahelise Antidopinguagentuuri (WADA) sümpoosium, kus teemadeks muuhulgas ebaselge olukord Venemaal, peatselt muutuvad andmekaitse küsimused, sportlaste harta väljatöötamine, uus ADAMS-andmebaas, koodeksi 2021 võimalikud muudatused ning täiendavad investeerimisvõimalused.

Sihtasutuse Eesti Antidoping lehel sümpoosiumist tehtud kokkuvõttes on välja toodud ka huvitav detail Norra viimase aja dopingujuhtumite kohta.

«Antidopingu valdkonna jälitustegevuse üle arutades toodi välja koostöölepingute olulisuse antidopingu organisatsioonide ja avaliku sektori seotud organisatsioonide vahel. Norra näitel võib öelda, et jälitustegevus muutub järjest tähtsamaks: eelmisel aastal toimunud 21st dopinguvastastest reeglite rikkumistest olid 10 seotud jälitustegevusega ning 11 juhtumit olid mitteanalüütilised (st et tõendiks ei olnud sportlase dopinguproov).

Oluline on uurimisprotsess põhjalikult dokumenteerida. Ning kõige keerulisemaks peeti jälitustegevuste spetsialistide arvates asjaolud, et uuritavate koostöö antidopingu organisatsioonidega on pigem vabatahtlik,» kirjutab SA Eesti Antidoping.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles