MM-fookus. Kas Lõuna- ja Põhja-Ameerika koondised jätkavad eelmise kahe MMi edulainel surfamist?

Mehhiko koondise 39-aastasest kaptenist Rafael Marquesist saab alles kolmas jalgpallur kaasmaalase Antonio Carbajali ja sakslase Lothar Mattheusi kõrval, kes osalenud viiel MM-finaalturniiril. Foto: YURI CORTEZ/AFP/Scanpix

Mis on maailma kõige tugevam koondiste jalgpalliturniir, kui arvesse võtta kõigi osalevate meeskondade keskmist taset? MM-finaalturniir? Kindlasti mitte, sest geograafiline printsiip toob kohale päris palju prügikala. EM-finaalturniir? Enne võib-olla veel, aga kindlasti mitte pärast 2016. aasta EMi eel tehtud sammu, kui osalejate arv suurendati 24 meeskonnani.

Aafrika, Aasia ja Okeaania meistrivõistlused võib samuti kõrvale lükata. Samuti ka Lõuna-Ameerika meistrivõistlused ehk Copa America, sest seal astuvad üles keskmist taset alla tõmbavad külalisesinejad. Mis siis üle jääb? Lõuna-Ameerika tsooni MM-valiksari, kus panused kõrged ja konkurents tihe.

Nimetatud valikturniiril osaleb kümme riiki, kellest 1) kolm on tulnud maailmameistriks (Uruguai, Brasiilia, Argentiina), 2) neli on võitnud MMilt medali (lisandub Tšiili), 3) seitse jõudnud MMil veerandfinaali (lisanduvad Paraguai, Peruu ja Kolumbia), 4) kaheksa jõudnud MMil 16 parema sekka (lisandub Ekuador), 5) üheksa mänginud MMil (lisandub Boliivia). Ning isegi õnnetu pardipoeg Venetsueela, kes pole ainsa Lõuna-Ameerika riigina MMile kvalifitseerinud, paikneb hetkel FIFA edetabelis 39. kohal…

Mineviku saavutused ja nende läbi kodumaal saavutatud seisus kohustavad. Lisaks aitab leidlik formaat (valikgruppide asemel peavad kümme meeskonda kahe ja poole aasta jooksul omavahel kaheringilise turniiri) tõsta kõigi osalejate taset – mitte üheski teises maailmajaos ei ole igal koondisel võimalik pidada kahe ja pool aasta jooksul 18 võistluskohtumist niivõrd tugevate vastastega.

See kõik peegeldub ka MMil näidatud tulemustest. 2010. aasta MMil jõudsid alagrupist edasi kõik viis Lõuna-Ameerika meeskonda ning eelmisel MMil oli sama näitaja kuuest viis. See on maailmajagude lõikes selgelt parim protsent. Tõsi, koore riisusid mõlemal puhul lõpuks Euroopa esindajad. Aga kolme MMi jooksul seitse erinevat meeskonda 16 parema seas on ilmekas tõestus Lõuna-Ameerika vägevusest.

Sedapuhku esindavad Lõuna-Ameerikat lisaks kahele hiiule, Brasiiliale ja Argentiinale, veel Uruguai, Kolumbia ja Peruu. 2010. aasta poolfinalist Uruguai toetub osaliselt endiselt samale jõule, millega kaheksa aastat tagasi jalgpalliromantikuid lummati – peatreeneriks on Oscar Tabarez, esiründajaks Luis Suarez, väravavahiks Fernando Muslera. A-alagrupi soosikutena ollakse edasipääsu korral kõigi jaoks ebamugav vastane.

Kolumbia oli neli aastat tagasi ilmselt on võimete tipus, aga kaotas veerandfinaalis napilt Brasiiliale. Nendegi selgroog on sama – peatreeneriks Jose Pekerman, kapteniks Radamel Falcao, liidriks James Rodriguez. H-alagrupis ollakse soosikud.

Peruu jõudis MMile esimest korda pärast 1982. aastat ning esimene suur võit saavutati kabinetis – kokaiini suhtes positiivse dopinguproovi andnud kapten Paolo Guerrero võistluskeeld suudeti edasi kaevata nii, et ta saab MMil mängida. Ootused on kõrged, nagu Lõuna-Ameerikas ikka. Meeskonnalt nõutakse edasipääsu.

Kui Lõuna-Ameerika valiksarjas suurüllatust ei sündinud – ühtlase taseme tõttu saaks selleks lugeda vaid Brasiilia või Argentiina väljajäämist – siis Põhja-Ameerikas küll. Esimest korda pärast 1986. aastat ei osale MMil USA koondis. Kuna Jürgen Klinsmanni käe all kiskus valiksari rappa, kutsuti keset seda olukorda päästma kogenud Bruce Arena, aga krahh ikkagi saabus – USA jäi viiendaks ega pääsenud isegi kontinentide-vahelisse play-off’i.

Eelmisel MMil veerandfinaali jõudnud Kostariika jalgpallikoondise kapten Bryan Ruiz. Foto: John Thys / AFP

Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere tsooni (ametlik lühend CONCACAF) esindavad Mehhiko, Kostariika ja Panama. Kaks eelmist MMi on selle tsooni jaoks olnud väga edukad – kokku seitsmest esindajast viis jõudsid 16 parema sekka.

Regiooni juhtiv jõud Mehhiko evib MMidel harukordset stabiilsust – kuus finaalturniir järjest on alagrupist edasi pääsetud ja siis kaheksandikfinaalis kaotatud. Uks veerandfinaali, kuhu jõuti mõlemal ise võõrustatud MMil (1970 ja 1986) on seni alati kinni jäänud. Kuidas läheb seekord? Kui F-alagrupis suudetakse saavutada Saksamaa järel ning Rootsi ja Lõuna-Korea ees teine koht, siis ootaks ilmselt ees kaheksandikfinaal Brasiiliaga. Seega ei ole halb pakkumine, et Mehhikol läheb nagu tavaliselt.

Kui MMi üks kahest debütandist Panama (teine on Island) sõidab turniirile pingevabalt, siis Kostariikale asetab nelja aasta tagune veerandfinaalikoht ilmselt ootused, mille täitmine nõuaks E-alagrupis (vastasteks Brasiilia, Šveits ja Serbia) korralikku imet.