Statistikapomm: Maroko ja Iraan läbisid kvalifikatsioonisõela hirmsa hooga

Foto: Optibet

Reedeses teises MM-matšis võtavad teineteiselt mõõtu Iraan ning 2026 jalgpalli MMi korraldada ihanud Maroko. Mängu on tõenäoliselt vaatama sõitnud ka paras ports Eestimaiseid vutisõpru – toimub see ju Soome lahe kaldal Peterburis. Mida mängu eel tähele panna?

Maroko jaoks on Venemaal peetav MM nende jalgpalliajaloo viies. Põhja-aafriklaste senine saldo on kaks võidetud mängu, neli viiki ning seitse kaotust. Kõige edukamaks osutus 1986. aasta Mehhiko turniir, kus vannuti lõpuni pinget pakkunud kaheksandikfinaalis alla hilisemale hõbedameeskonnale, Lääne-Saksamaale. Matši ainsa värava lõi 88. minutil legendaarne Lothar Matthäus.

Maroko tegi toona MMi ajalugu saades esimeseks Aafrika koondiseks, kes suutnud finaalturniiril alagrupi võita. Selleks alistati Portugal ning viigistati Inglismaa ja Poolaga.

Valiksarja viimane ring läbiti sel korral puhaste paberitega, kui kuues mängus ei lubatud endale lüüa ainsatki (!) väravat. Ise skooriti 11 korda – neist kuus palli löödi ühes mängus Mali võrku. 

Kas mäng lõppeb tulemusega 0:0? Vaata tõenäosusi siit!

Üks 14 riigist, kes on kroonitud Aafrika meistriks – see juhtus aastal 1976.

Koondise peatreener Hervé Renard on samas Aafrika rahvuste karika võitnud kahel korral – 2012 Zambia ja 2015 Elevandiluurannikuga. Tegu ongi peaasjalikult koondises tegusid teinud mehega – klubikarjääris on nimekaimaks tema juhendatud klubiks Sochaux, kelle Renard 2014. aastal Prantsusmaa kõrgliigast kukutas.

Tähehoiatus: Maroko koondise eest võiks või peaks hakkama MMil tegusid tegema esmaspäeval 21. sünnipäeva tähistav Amine Harit, kelle kolm väravat ja seitse resultatiivset söötu tõid Schalkele möödunud hooajal Bundesligas teise koha. Noorteklassides Prantsusmaad esindanud Harit tõmbas Maroko särgi selga esimest korda selga alles mullu MM-valikmängus Gaboniga.

Maroko koondise hüüdnimeks on Les Lions de l’Atlas ehk Atlase (mäestiku) lõvid.

Neid mäed jäävad maailma vutitähtedel oma silmadega nägemata. Maroko oli valmid 2026 MMi korraldusõiguse saamiseks kulutama 14 miljardit eurot, kuid vahetult enne praeguse MMi algust valiti turniiri korraldajaks hoopis USA, Mehhiko ja Kanada ühisavaldus.

Ka Iraan mängib MMil viiendat korda, kuid nende senised tulemused on vastastest kurvemad: tosin mängu, kaheksa kaotust ja kolm viiki. Ainus võidetud matš pärineb aastast 1998, kui 2:1 alistati USA.

MMile kvalifitseeruti kaotusekibedust tundmata. Valiksarja esimeses osas võideti kuus ja viigistati kaks mängu, teises võideti taas kuus kohtumist ning tehti neli viiki. 18 mängu peale lubati endale lüüa vaid viis väravat.

Tegu on kolmekordsete Aasia meistritega – tiitlid tulid järjepanu 1968, 1972 ja 1976, sealjuures esimesel ja viimasel turniiril oldi ka võõrustajateks.

Meeskonna hüüdnimi on Team Melli. Tõlkes tähendab see väga kujutlusvõimevaeselt „rahvusmeeskond“.

Tegu on ajaloo esimese vutivastasseisuga Maroko ja Iraani vahel.

Poliitilist alatooni: mais katkestas Maroko kõik diplomaatilised suhted Iraaniga, kuna viimased toetavat läbi Hezbollah kohalikke äärmuslasi.

Maroko viimased tulemused suurturniiridel:

2014 MM: ei kvalifitseerutud

2015 Aafrika rahvuste karikas: ei lubatud osalema

2017 Aafrika rahvuste karikas: 0:1 Kongo DV, 3:1 Togo, 1:0 Elevandiluurannik – alagrupi 2. koht, VF: 0:1 Egiptus

MMile eelnenud maavõistlused:

2:1 Serbia, 2:0 Usbekistan, 0:0 Ukraina, 2:1 Slovakkia, 3:1 Eesti

Iraani viimased tulemused suurturniiridel:

2014 MM: 0:0 Nigeeria, 0:1 Argentiina, 1:3 Bosnia ja Hertsegoviina – alagrupi 4. koht

2015 Aasia meistrivõistlused: 2:0 Bahrein, 1:0 Katar, 1:0 AÜE – alagrupi 1. koht, VF: 3:3 (pen 6:7) Iraak

MMile eelnenud maavõistlused:

4:0 Sierra Leone, 0:1 Tuneesia, 2:1 Alžeeria, 1:0 Usbekistan, 1:2 Türgi, 1:0 Leedu