Shanghai ujumise MMile liha kodumaalt kaasa! Või muidu…

Ahvatlev liha Shanghai tänavatel jääb ujujatel seekord proovimata.

FOTO: AP / Scanpix

Kas kujutate ette, et lähe­te võistlustele ja võtate kodumaalt liha kaasa? Ei? Austraalia ujumiskoondislased sõidavad MMile ja võtavad kodumaise liha kaasa.



Eelkõige selleks, et vältida olukorda, kus neid kohaliku liha söömise järel dopingupatusteks tembeldatakse.

Shanghai MMi eel on puhkenud väiksemat sorti skandaal. Sportlased kardavad kohalikku liha süüa, sest hiljutine WADA (Rahvusvaheline Antidopingu Agentuur) uuring näitas, et Hiinast naasnud 22l turistil 28st tuvastati klenbuterooli lubatust kõrgem tase. Väidetavalt kasutatakse Hiinas väikses koguses klenbuterooli veiste ja sigade kasvatamisel.

Tegemist on ainega, mis kuulub WADA keelatud ainete nimekirja, sest aitab kasvatada lihast ning põletada rasvu. Sportlased, kes sama ainega vahele jäävad, võivad saada kuni kaheaastase võistluskeelu. Klenbuterooliga jäi vahele ka legendaarne Alberto Contador, kes praegu võistleb vaatamata vahejuhtumile Prantsusmaa velotuuril.

Söövad pastat

«Olen juhtumist teadlik. FINA (Rahvusvaheline Ujumisliit) andis meile teada, et MMil sportlastele pakutav toit on puhas ja üritatakse välistada kõik sarnased juhtumid. Usaldame neid. Mis meil muud üle jääkski? Ega austraallaste kombel ei saa ju oma liha kaasa vedada,» muigas Eesti ujumiskoondise peatreener Riho Aljand.

Ka teised meeskonnad on leppinud kokku, et äärmustesse ei laskuta. Ainukeseks ettevaatusabinõuks on see, et einestatakse vaid FINA poolt akrediteeringu saanud söögikohtades.

50 meetri rinnuliujumise maailmarekordiomanik Cameron van der Burgh on veendunud, et FINA ja võistluste korraldajad suudavad luua olukorra, kus ükski sportlane ei pea oma toitumise pärast kartma. «Sööme kõik Shanghai hotellides ja väldime väljaspool seda igasugu toitlustuskohti. See ongi meie ainuke ettevaatusabinõu,» kinnitas ta.

Ka itaallased ei lase end olukorrast häirida. Nagu nad ise ütlesid, siis pastatoitudega pole probleemi! «Kindlasti ei hakka me sealset liha uurima,» tunnistas meeskonna esindaja Marco Bonifazi, kes tõdes, et tiimi liikmetel on siiski palutud hoiduda toorest lihast ja peamiselt toituda kalast.

Michael Phelpsi serblasest liblikujumise rivaal Milorad Cavic tõdes, et hiinlased ei saa endale seesugust fiaskot lubada. Seetõttu tehakse tema sõnul kõik selleks, et samasuguseid olukordi tulevikus vältida.

Sama uskus ka hollandlasest treener Jacco Verhaeren. «FINA garanteeris meile, et Shanghai liha on turvaline ega tekita probleeme. Ma tõesti loodan, et nii ka läheb,» tõdes ta.

Austraallased ei plaani oma meelt aga muuta. Nad on kindlalt veendunud, et sportlastele võetakse kodumaalt liha kaasa. Vastasel juhul võivad tagajärjed olla karmid.

«Oleme täielikult loobunud ka sealiha söömisest. Välistame kõik võimalused kahtlastesse olukordadesse sattuda,» kinnitas austraallaste peatreener Leigh Nugent.

Kaheaastane võistluskeeld

Tegelikult on Aasia riigid sportlaste jaoks alati üsna problemaatilised kohad olnud. Mullu andis sakslasest lauatennisist Dimitri Ovtšarov pärast Hiina võistlust positiivse dopinguproovi. Ta süüdistas selles hotellis söödud liha. Väikseid märke leiti ka nelja teise Saksamaa tennisisti uriinist ning seetõttu otsustati mees dopingusüüdistusest vabastada.

Ent on ka teistsuguseid näiteid. Poolakast kanuusõitja Adam Seroczynski teatas, et tema Pekingi olümpial antud positiivne dopinguproov oli põhjustatud hotelli pakutavast ebakvaliteetsest lihast. Tema väide ei leidnud aga kinnitust ning mees pidi kandma kaheaastast võistluskeeldu.

Minnes ajas veelgi kaugemale, siis 1999. aastal süüdistasid Hiina ujujad Wei and Xiong Guoming oma positiivses dopinguproovis kodumaal söödud sealiha. Uuringud näitasid, et samast farmist vaatluse alla võetud 60 seast 11-l avastati organismist klenbuterooli.

WADA möönis, et on küll olemas tõenäosus, et ujujad ei tarvitanud dopinguainet teadlikult, kuid kergemat karistust nad seetõttu sportlastele ei määranud. Kõik kolm said kolmeaastase võistluskeelu.

Tagasi üles