Eesti koondise kapten: MMil olid käsipallurid, mina lihtsalt mängin käsipalli
28. jaanuar 2019, 13:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/28/11747678t1ha716.jpg)
Meeste käsipall sai uue maailmameistri, kui Taani alistas 2019. aasta MM-finaalis Norra 31:22 (18:11). Otsustavate mängude ja kogu MM-i muljeid jagab Bukaresti Steaua joonemängija, mullune Eesti parim käsipallur ning rahvuskoondise kapten Martin Johannson.
«Finaalis ei võtnud kaua aega, enne kui sai selgeks, kuhu see tiitel läheb. Tegemist on küll päris sarnase stiiliga meeskondadega, aga Taani realiseeris oma võimalused pea eksimatult. Kaitsetöö positsioonirünnaku vastu oli taanlastel maailmaklass ja ütleksin, et sel MM-il kõigist üle – dünaamiline ja jõuline ning kohati ennastohverdav.
Ja siis Taani rünnak eesotsas geniaalse dirigendi Mikkel Hanseniga, kes raputas ristnurkasid igast asendist ja jagas filigraanseid sööte oma välkkiiretele meeskonnakaaslastele, kes omakorda õigel ajal õiges kohas olid – seda kõike oli fantastiline vaadata! Parim meeskond võitis tiitli!
Pronksimäng oli põnevam, vanad raskekaallased (Saksamaa ja Prantsusmaa - toim) omavahel, põlvkonnavahetuse lõppfaasis tulevaste maailmameistrite satsid. Käis vahespurtide mäng – sakslased eest, prantslased järgi ja nii uuesti, kuni Saksamaal sai uueks spurdiks jõud otsa. Prantslaste poolfinaalis olematu väravavaht jäi mõnele pallile ette ning viimasel sekundil saadi 26:25 (9:13) võit.
Kui aus olla, siis mõtlesin kohati, et viskan enda ketsid varna ja viin mänguvormi klubi kontorisse tagasi ning tulen koju mööblit tassima, sest ma ei tee sama sporti. Nemad seal MM-il on käsipallurid, mina lihtsalt mängin käsipalli. Suurepärane turniir, meeletu tase ja head elamused!
Joonemängijana jälgisin lähemalt pikaaegse lemmiku Bjarte Myrholi turniiri. Norra veteran on endiselt suurepärasel tasemel ja puhas nauding vaadata ning nippe kõrva taha panna. Samas, finaalis tehti ta Taani kaitse poolt täiesti kahjutuks.
Mu klubikaaslane Steauas, Stefan Vujic ei saanud Serbia eest liigselt mänguaega, aga oli alati efektiivne. HC Odorhei päevil pallisin koos Tšiili mängujuhi Erwin Feuchtmanniga ning tema tegi väga eduka turniiri. Tšiili jaoks oli juba kohalolek suureks võiduks, nüüd jääme ootama, millal Eesti jala mõne suurturniiri ukse vahele poetab.»