PM Hollandis. Poola peatreeneri lõbus intervjuu survest ja kihlvedudest
«Eesti pääseb alagrupist edasi.»

Poola koondise peatreener Vital Heynen.

FOTO: Mihkel Maripuu

Maailmameister Poola belglasest peatreener Vital Heynen oli päev enne võrkpalli EM-finaalturniiri algust ja avamängu Eestiga tõeliselt heas tujus ja andis Eesti ajakirjanikele lõbusa intervjuu.

Esimese küsimuse ajal märkas ta, kuidas kaks tema koondise mängijat astuvad hotelli uksest välja, hüüdis üht neist nimepidi ja küsis: «Kuhu lähete?» Seejärel selgitas Heynen: «Ei, ma ei kontrolli kedagi kunagi. Nad teavad seda, seepärast nalja tegingi. Nad võivad minna, kuhu tahavad.»

Kas Bartosz Kureki (mulluse MMi parima mängija – toim) puudumine on Poola meeskonnale suur löök?

Kui eelmise aasta parim mängija peab jääma eemale, on see alati probleem. Aga meil on piisavalt häid mängijaid. Ma ei hakka oma pead puudujatele mõeldes vaevama. Kui ta on vigastatud, siis ta on vigastatud. Pole mõtet rääkida neist, keda pole. See on nonsenss. Räägime neist, kes on.

Kas panete homses mängus Eestiga kõik välja või võtate pigem kui ettevalmistust tähtsamateks lahinguteks?

Tahame alati võita ja valmistume alati maksimaalselt. Ausõna, meil pole vahet, kas vastane on Eesti või Brasiilia. Oleme vaadanud Eestist suurel hulgal videomaterjali ning koosolekutel olulised asjad meeskonnani viinud. Nad teavad, kuidas peame mängima.

Poola ei pidanud ainsatki treeningmängu …

… jah, arvate, et varjame midagi? (Naerab südamest). Oleme hästi vaikselt maa all, et keegi meist midagi teada ei saaks (Paneb näpu suu ette).

Kas mängupaus võib meeskonna vormi turniiri alguses mingil moel mõjutada?

Tahan ju alati teistest treeneritest erineda, eksole. (Naerab taas). Tegelikult on põhjus lihtne. Mõtlen alati, mis on minu meeskonnale parim. Mis te arvate, mis on Poola eesmärk alagrupiturniiril?

Pakun, et edasipääs.

Just, väga õige. Aga mis te arvate, kas Poola saab selle ülesande täitmisega ilma treeningmänge pidamata hakkama? Mina arvan, et saame. Seega: meile on kõige tähtsam olla võimalikult heas hoos kümne päeva pärast. Kogu tegevus käib sellest tulenevalt. Oleme eelistanud enne EMi tugevalt harjutada.

Milliseks hindate Eesti võimalusi alagrupis ja kogu turniiril?

Eesti pääseb alagrupist edasi, ma arvan. Edasi sõltub palju juba sellest, kes vastu tuleb. Siis on vaja ise hästi mängida ja ka suuremat õnne kui alagrupis. Aga mul õnnestus eelmisel EMil viia Belgia poolfinaali – nii et kui mängid õigel hetkel hästi, on kõik võimalik.

Kas Poolale kõlbab EMilt ainult esikoht ja kõik muu valmistaks suure pettumuse?

Ütlen taas ausalt: ma ei tunne survet. Miks peaksin? Meie tänavune suurim eesmärk oli pääseda olümpiamängudele. Täitsime selle. Meie järgmine suur siht on olümpiamedal – mida kirkam, seda parem. Juhuslikult saime juba medali Rahvuste liigas (juulis alistati pronksikohtumises Brasiilia – toim). Seega: isegi kui jääme EMil esikolmikust välja, ei juhtu midagi. Aga loomulikult ei harjuta me iga päev, et lahkuda tühjade kätega. Tulime ikkagi võitma. Aga meil on ainult positiivne surve.

(Järgmised kolm küsimust Märt Roosnalt Delfist) Panustasin Poola EM-tiitlile 200 eurot. Kas see oli väga rumal otsus?

Loomulikult panustaksin oma meeskonnale, aga ma ei tohi kahjuks seda teha. Aga sa tegid ühe vea – oleksid pidanud meile panustama eelmisel MMil.

Ma tegin seda.

Jah!? Ja kui palju võitsid?

500 eurot. Aitäh selle eest!

Koefitsient oli vist üks seitsmele või midagi sellist. Päris hea mu arvates. Praegune diil ei ole pooltki nii hea.

Kuidas te neid koefitsiente nii hästi teate?

Äärmiselt huvitav on enne turniire vaadata, kuidas teised inimesed meeskondade võimalusi hindavad. Minul on oma mõtted, siis lähen ja vaatan, millised on ülejäänud maailma omad. Tohutult põnev mu jaoks.

Teate mis? Kui lõpetan treeneriametiga, hakkan tegelema ennustamisega. Seni pean ootama. Saab olema tõeliselt huvitav.

Millal panustajakarjääriga algust teete?

Ma ei tea, võib-olla juba järgmisel aastal. Pärast olümpiat vajan ilmselt midagi muud. Võib-olla hakkan ajakirjanikuks. Aga samas, ei, see on igav – peab pidevalt teisi kuulama. Ma pole selles eriti hea.

See on mu endagi jaoks tõeliselt põnev küsimus: mida ma hakkan tegema? Eriti, kui täidan oma suure unistuse ja võidame olümpiamedali. Siis istun mägedes oma kodus maha ja mõtlen sellele. Mul on ülikoolist majandusharidus, aga ma pole sellega midagi peale hakanud. Aga taas – igav, töötada kaheksa tundi päevas.

Tagasi üles