Klubi hülgas koroonakriisis mängija: kuidas nad said mind nii kohelda?

Devin Sweetney Foto: Instagram @dsweet

Viimased kaks kuud Kreeka korvpalli kõrgliigas Panioniose ridades mänginud ameeriklane Devin Sweetney jõudis napilt enne piiride sulgemist ja lendude tühistamist kodumaale pageda. Selleks tuli aga tal endal roppu moodi vaeva näha, sest klubi oli ta piltlikult öeldes huntidele jätnud.   

Nimelt kadus Panioniose juhtkond pärast koroonaviiruse (laiemalt) riiki jõudmist kui tina tuhka. Ameeriklane üritas kaks päeva kedagigi toru otsa saada, kuid kasu ei miskit. 

Lõpuks võttis Sweetney ise lennufirmadega ühendust ning broneeris ennast esimesele üle-Atlandi lennule. Tagantjärele trahvinõuet lepingutingimuste rikkumiste eest ta klubi poolt ei karda, sest kreeklased polnud talle niikuinii viimased boonuseid välja maksnud. Ehk esimesena rikkusid kontrahti nemad. Tõsi, oma teo tõttu võib ta lisakupüüridest ilmselt nüüd und näha. 

Täna võttis klubi president, kes oli teda nädala alguses iga hinna eest vältinud, mehega ise ühendust ning mõistagi tuli esimesena arutuse alla raha teema. Kes kellele nüüd ikkagi võlgu on? 

«Nad pole suutnud boonuseid ja palka täies mahus mulle välja maksta, kuid olen enam kui kindel, et mõne tiimikaaslase olukord on veelgi hullem,» sõnas ameeriklane Sportandole. «Saatsin nii tegevjuhile kui ka presidendile esimese sõnumi juba laupäeva õhtul, kuid ei saanud mingit vastust. Küsimus pole ju tegelikult rahas, vaid inimeste turvalisuses. Ma ei kavatsenudki Kreekasse koroonavangi jääda, eriti olukorras, kus ma ei teadnud, kas ma üldse palka saan, või kas mul on järgmise kahe kuu jooksul üldse võimalik koju naasta. 

Minu jaoks oli viimane piisk karikasse see, kui mind mitu päeva ignoreeriti, mistõttu pidin lõpuks ise lennupileti ostma. Enne viiruse puhkemist olin juhtkonnaga pidevas kontaktis, kuid pärast epideemia puhkemist ei tulnud nende poolt enam sõnagi. 

Nad ei tohi mängijaid niimoodi kohelda. Ma nautisin Kreekas mängimist väga, kuid säärane käitumine oli häbiväärne. Küsimus pole ju enam korvpallis, vaid milleski suuremas. Küsimus pole rahas või boonustes, mida nad mulle võlgnevad. Küsimus on minu turvalisuses. Et ma jõuaks turvaliselt tagasi USAsse oma perekonna juurde. See peab olema praegu prioriteet number üks. Eeldaksin, et nii suur organisatsioon võiks ikkagi tunda muret oma leegionäride pärast. 

Nad pöörasid mulle pandeemia ajal selja, aga on seejärel pahased, et ma lendasin omal initsiatiivil tagasi kodumaale. Kuidas nad saavad inimesi niimoodi kohelda. See pole okei,» lausus Sweetney.