Getulio esindaja Robert Sarv: kas ainuüksi suurem vanusevahe on piisav alus mehe süüdi mõistmiseks?

Robert Sarv. Foto: Raul Mee

Nagu jalgpallis ikka kombeks, on mänguväljakule ilmunud selgelt kaks tiimi. Need, kes tahavad mingil põhjusel treenerile või klubile iga hinnaga kätte maksta, ja treener. Treenerit (ja nüüd juba ka mind) sõimavad avalikult ka need neiud, kel pole treeneri suhtes ühtegi pretensiooni. Lasevad auru välja, sest nii on viimasel ajal moodne. Järsku nüüd on nad «nägijate» poolel, neil pole küll otseselt ühtegi konkreetset etteheidet, aga nüüd järsku seisavad nad «ohvrite» poolel ja teavad rääkida, et kõik oli halvasti ning teevad toetajaid maha.

Teeme kõigepealt mängureeglid selgeks. Ükskõik kelle väärkohtlemine või seksuaalne ahistamine on lubamatu ja taunitav. Nii on, olgu see selgelt öeldud. Eestis on 14-aastastel õigus seksuaalelule ning 15-aastased võivad isegi abielluda. 14-aastane on süüvõimeline ehk võib isegi vangi minna. Alaealisi on Eestis ka vangi pandud. Kui me oleme ühiskondlikult nii kokku leppinud, siis nii lihtsalt on. Kui neljateistaastased seksivad omavahel, on see okei, aga kui neljateistaastane seksib vabatahtlikult endast oluliselt vanema inimesega, siis enam ei ole?

Nõusolek on oluline

Juurde mõeldud osa ehk mis on pildil valesti. Taunitavaks saaks kahe inimese suhet pidada siis, kui üks teist ahistab. Teeme siis selgeks lubatu ja keelatu piirid. Mis on seksuaalne väärkohtlemine? Seksuaalne väärkohtlemine on ükskõik missugune tegu, kus üks isik teeb midagi, millega teine nõus pole. Näiteks isegi suudlemise ajal nõusolekuta käe püksi toppimine ületab lubatu piiri, sest teine inimene pole sellega nõus.

Ahistamine või väärkohtlemine peab aga alati sisaldama teadlikult enda huvides mõjuvõimu kasutamist. See tähendab reaalselt mõjutamist, ähvardamist või muul moel manipuleerimist. Kui aga inimene osaleb suhtes vabatahtlikult ning seadus annab talle selleks otsustusõiguse, siis ei saa seda rikkumiseks pidada. Kas meie seadused on siis ebaeetilised? Kui pidada tavalist n-ö ära rääkimist lubamatuks, siis on kõik mehed, kes on kunagi mõne naise «ära rääkinud», pätid ja kaabakad. Aga on siis või?

Siiani pole me lisaks faktivaledele kuulnud otseselt midagi selle kohta, kuidas Getulio oleks Mia Bellet reaalselt mõjutanud, ähvardanud või muul moel temaga manipuleerinud panemaks toime seitsme aasta pikkust suhet. Just nii, seitsme aasta pikkust suhet. Vihkajate tiim võib mõjutamise osa ju ise juurde mõelda, aga see on ülekohtune ja juriidikas ebaseaduslik. Aga mida me siis treenerile ette heidame? Lihtsalt suurt vanusevahet? Mis see nt Hugh Hefnerist teeks?

Iga juhtum on erinev

Mia Belle oli toona FC Flora mängija ehk Getulio ei olnud Mia Belle treener. Seega ei saanud ta teha ühtegi tema mängijakarjääri mõjutanud otsust, näiteks jätta ta pingile. Kui uurida fakte Mia Belle (Tiina) kohta, siis umbes 2008. a alanud suhe kestis enne kolm aastat enne, kui Tiina AC Milani 2011. a siirdus. Kolm aastat justkui tühjust, ei raha ega feimi. Mia Bellel oli varem olnud seksuaalsuhteid endast oluliselt vanemate meestega ehk ta ise mängiski vanemate meeste liigas. Kas ainuüksi suurem vanusevahe on piisav alus mehe süüdi mõistmiseks enne isegi jalgpalliliidu distsiplinaarmenetluse lõppu?

«Minu» kogemus ei võrdu selle juhtumiga. Olen saanud juba kümneid kirju, kus mulle heidetakse ette sellise jõhkardi ja elaja advokaadina kaitsmist. «Raha ei haise» ja kõik need muud asjassepuutumatud argumendid. Aga advokaat peabki alati enda kliendi eest lõpuni seisma. Tänanud neid enda lugude mulle usaldamise eest, palusin neil siiski enda kogemust selle looga mitte samastada, sest meil on liiga vähe detaile otsustamiseks ja liigne üldistamine ei tule praegu kasuks. Iga juhtum on erinev.

Vanemate silmad? Praegu on kogu vastutus arusaamatult lükatud Getulio ja klubi õlule. Aga Mia Belle enda vanemad, miks keegi vanematest ei kõnele? Nemad on justkui esimesed, kes pidid enda lapse eest seisma. Kas vanemad ei tahtnud huvi tunda, kellega ja kus Mia Belle käis?

Nüüd siis sellest distsiplinaarmenetlusest ja formaalsest nõiajahist. Jalgpalliliit lõi endale juba enne mängu algust mitu omaväravat. Kui vaadata jalgpalliliidu käitumist, siis paneb see kulmu kortsutama. Meenutame korraks fakte: 10.03.2021 kl 21 paiku tuleb «Õhtu» saates info. 12.03.2021 kl 23.35 (!) saadab jalgpalliliit välja pressiteate, kus ei kõneleta lihtsalt menetlusest, vaid juba öeldakse selgelt välja, et kahe tööpäevaga on jalgpalliliidul «piisavalt» informatsiooni. Selle lausega on kuvand juba loodud, kuigi treener või mina pole «seda» informatsiooni isegi näinud või saanud enda versiooni neile esitada.

Jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht püüab «Reporterile» antud intervjuus naeruvääristada treeneri versiooni, kui ütleb, et tegu pole 13 aasta taguste sündmustega ja et liidul on «rohkem» infot. Samal ajal pole jalgpalliliit meile edastanud ühtegi teist lugu, hetkel on olnud teada vaid Mia Belle Trisnalt väidetav süütuse võtmine, kui ta oli 14 ehk tõesti 13 aasta tagune juhtum, ning Birgit Tiku väited, mille suhtes on uurimisorganid oma seisukoha öelnud.

12.03.2021 õhtul potsatab EJL treeneri e-mailile kirja, kus seisab lakooniliselt: Palun esitage soovi korral oma selgitus ilmnenud asjaolude kohta hiljemalt E, 15.03.2021 kl 17:00ks e-postile [e-mail]. Aga mille kohta «oma selgituse» esitame? Kuulujuttude kohta?

Kõlab «Aus mänguna»? Ei. Aga inimesel võiks justkui olla õigus õiglasele protsessile. Eestis on see õigus isegi mõrvaritel.

Kõik teod on aegunud

Praegu ei saa võtta seisukohta küsimuses, kas treener on milleski süüdi. Esiteks on juriidika vaatest kõik teod aegunud. Teiseks on Birgit Tiku juhtumis juba jõustunud otsus, mis kinnitab treeneri versiooni. Nagu Aivar Mäe ja Martin Halliku juhtumid kinnitasid, siis ei ole kahtlustuste õhku viskajatel alati õigus. Lapsed valetasid ja süüdistasid grupiviisiliselt Krabi kooli direktorit: samuti väär-kohtlemises.

Kuigi Mäe protsess on veel pooleli, leidis maakohus, et väidetava kannatanu jutt nõus-oleku puudumise kohta polnud õige ega usutav. Martin Halliku karjääri hävitasid samad sõnad: väide-tav kannatanu ei olnud juhtunuga nõus. Ometi kinnitasid kõik kohtuastmed, et kannatanu jutt polnud usutav. Krabi kooli direktor mõisteti õigeks, sest ka tema suhtes valetati. Seega ei saa kahtlustuste õhku viskamisest enne isegi ühe nädala möödumist inimest omakohtu korras poomisele saata. Ka teised, kelle pihta valetatakse, tuleb õigeks mõista.

Kaitseta treenerid. Sarnane kaasus pole minu praktikas kaugeltki esimene. Keegi ütleb aastaid hiljem, et treener pani käe sinna või tänna, tegi seda ja teist. Ma ei osanud siis suud lahti teha jm õigustused. Ja ongi mäng läbi, automaatselt võid sattuda koletise rolli. Nii ei julge treenerid enam õpilasi üldse puudutada või juhendada, sest teed midagi, võid saada süüdistuse. Lähme ka spordis distantsõppele nagu moodsal koroonaajal on moes? Siis kaob ka teoreetiline võimalus ära.

Kui Rita Holm õpetab lastele, kuidas ahistamist ära tunda ja sellest teada anda, sõimab konservatiivide armee teda karmide sõnadega. Ometi jõuame me sellistes kaasustes just tõdemuseni, et asjadest tuleb kohe rääkida! Ka kahtlustest tuleb kohe rääkida, sest siis saavad pädevamad neid kahtluseid kontrollida ja olukorra lahendada. Kui Tanel Kiigel hakkab teemaga tutvudes nii halb, siis võib ta initsieerida seadusemuudatuse, mitte sildistavalt enda tundeid tviitida.